Maasikas: EL-Ukraina tippkohtumine oli väga edukas

Ukraina Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pärast tippkohtumist antud pressikonverentsil Kiievis.
Ukraina Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pärast tippkohtumist antud pressikonverentsil Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Teisipäeval Kiievis peetud Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumine oli väga edukas, kuna Ukraina on reformidega jõudsalt edasi liikunud, ütles EL-i esinduse juht Kiievis Matti Maasikas.

"Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumine oli väga edukas. See toimus väga heas õhkkonnas. Euroopa Liit tunnustas Ukrainat ja president Volodõmõr Zelenskit viimase aja reformide eest," rääkis Maasikas kolmapäeval ERR-ile.

Ta tõi esile Ukrainas läbiviidud maareformi, mis võimaldab pärast 20 aastat kestnud moratooriumi põllumajandusmaa müüki farmeritele ning detsentraliseerimisreform, mis annab rohkem õigusi kohalikele omavalitsustele.

"Käimas on mitmed olulised reformid, millest kõige olulisem on kohtusüsteemi reform. Ja loomulikult räägiti väga palju ka Venemaa agressioonist Ukraina vastu," ütles Maasikas.

Mureks õigusriigi teemad

Küsimusele suuremate mureküsimuste kohta Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes tõi Maasikas esile Ukraina õigusriigi ja eriti kohtusüsteemi arengud ning korruptsiooni vastu võitlemise.

"Ukraina päris Nõukogude Liidult kohtusüsteemi, mida ei ole kogu 30 iseseisvusaasta jooksul reformitud. Selle aasta juulis võttis Ukraina parlament vastu kaks väga põhimõttelist seadust - kuidas kohtunikke hinnata ja kuidas uuesti komplekteerida kõrgem justiitsnõukogu, mis administreerib kohtuid ja nimetab kohtunikke ametisse. Nende seaduste elluviimine või ühe nendest kahest elluviimine on pisut takerdunud, aga president Zelenski kinnitas üle oma vankumatu pühendumuse sellele reformile," rääkis Maasikas.

Ta rõhutas, et kohtusüsteem on väga oluline osa mitte ainult Ukraina kodanike usalduse mõttes oma riigi suhtes, vaid ka majanduse edendamisel. "Mittetäielikult funktsioneeriv kohtusüsteem on saanud investoritele - nii välismaistele kui Ukraina omadele - kõige peamiseks takistuseks, mis hoiab neid eemal, teeb nad ettevaatlikuks. Kui selle reformiga saaks pihta hakata, siis oleks ka majanduslikke võimalusi rohkem," selgitas Maasikas.

Ukraina ühines avatud taeva lepinguga

Zelenski ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kohtumise käigus kirjutati alla ka mitu lepingut, millest kõige olulisemana tõi Maasikas välja niinimetatud avatud taeva lepingu.

"See tähendab, et Ukrainas hakkavad kehtima kõik täpselt samad normid ja nõuded lennundusturule nagu Euroopa Liidus. See tähendab, et lennufirmadel on palju lihtsam tulla Ukraina turule ja pakkuda uusi võimalusi ühenduseks Euroopa Liidu sihtkohtade ja Ukraina sihtkohtade vahel," rääkis Maasikas. Tema sõnul on lennufirma Ryanair juba öelnud, et kohe, kui see leping jõustub, kavatsevad nad kõvasti Ukrainas laieneda. "Leping jõustus tänasest," lisas suursaadik.

Energeetikaprobleemide lahendamiseks tehakse töörühm

Maasikas tõi esile, et tippkohtumisel arutati põhjalikult ka energeetikateemasid, seda nii hinnatõusu, kuid veelgi enam gaasijuhtme Nord Stream 2 ja Vene gaasiekspordi valguses.

"Nord Stream 2 gaasitoru valmimisega on muidugi ukrainlastel suur mure, et nende kui gaasitransiidiriigi staatus hakkab ära kaduma. See on üks probleemide pundar," rääkis Maasikas. "Teine on seotud gaasi hinnaga, mis on lakke visanud. Ja see toob tegelikult mitte ainult Ukrainale, vaid kogu Euroopa Liidule energiajulgeoleku küsimused jälle kõrgemale päevakorda."

Liidrid otsustasid energiateemade arutamiseks luua ühise töörühma, mida EL-i poolt hakkab juhtima Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

"Ukrainlased soovivad väga tihedat koostööd ja konsultatsioone Euroopa Liiduga kõigil nendel teemadel. Tippkohtumisel otsustati, et moodustatakse kõrgetasemeline töörühm ja kõrgetasemeline peaks tähendama selle juhtidena ministrit Ukraina poolt ja energiavolinikku Euroopa Liidu poolt," rääkis Maasikas. Töörühm hakkab tegelema Ukraina elektri- ja gaasiturureformide ning Ukraina energiajulgeoleku küsimustega.

Ukraina läheneb EL-ile väikeste sammudega

Maasika sõnul jätkub selliste lepingute ning reformide kaudu Ukraina ja Euroopa Liidu lähenemine.

"Selle aluseks on meie assotsiatsioonileping, mille osaks on ka väga laiaulatuslik ja sügav vabakaubandusleping. Ja selle täitmisega on saavutatud märkimisväärset edu - Ukraina üha rohkem harmoneerib oma seadusandlust, oma standardeid ja nõudeid Euroopa Liidu omadega, et Ukraina firmadel oleks võimalik eksportida Euroopa Liitu," ütles Maasikas.

"Muidugi, osa sellest lähenemisest on ka Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline viisavabadus, mis nelja aasta jooksul on võimaldanud 50 miljonit ukrainlaste visiiti ja sõitu Euroopa Liitu ja mis on meid ka oluliselt lähemale toonud," lisas ta.

See siiski ei tähenda, et EL oleks praegu ametlikult tunnistanud Ukraina kandidaatriigiks, rõhutas Maasikas. "Praegu tõepoolest ei ole Ukrainal seda, mida Euroopa Liidus nimetatakse Euroopa perspektiiviks või liikmesuse perspektiiviks nagu on näiteks Lääne-Balkani riikidel. Neile on 2013. aastal Euroopa Liit ametlikult öelnud, et kui te täidate tingimused, siis võite liikmeks saada. Ukrainal praegu seda ei ole," rääkis EL-i esinduse juht.

"Aga loomulikult ukrainlased tahaksid seda. Sellepärast nad 2013-2014 Euroopa lippude all Maidanile läksid," ütles Maasikas.

Diplomaadi sõnul toob assotsiatsioonilepingu alusel tehtav töö ikkagi Ukrainat Euroopa Liidule lähemale. "Mida rohkem Ukraina teeb reforme, annab häid uudiseid reformide plaanis ja mida rohkem Ukraina harmoneerib oma seadusandlust, oma nõudeid ja standardeid Euroopa Liidu omadega, seda lähemale me teineteisele jõuame, seda rohkem euroopalikumaks Euroopa Liidu nõuete mõistes Ukraina muutub ja siis loodetavasti ühel hetkel tuleb ka tõsiselt päevakorda küsimus liikmesuse perspektiivist," rääkis Maasikas.

Suursaadiku kinnitusel arutasid Zelenski, Michel ja von der Leyen neid teemasid omavahelisel kohtumisel "päris põhjalikult".

Tippkohtumise kodulehe andmeil kinnitasid Kiievit külastanud EL-i liidrid oma jätkuvat pühendumust tugevdada Ukraina poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga ning tunnustasid Ukraina reforme. Välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas kordas EL üle oma vankumatu toetuse Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning von der Leyen ja Michel rõhutasid, et EL on taas pikendanud Venemaa vastu suunatud majandussanktsioone, mis võeti vastu alates 2014. aastast vastusena Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja tahtlikule Ukraina destabiliseerimisele.

Lisaks tõid EL-i liidrid välja, et 1,2 miljardi euro suurune toetus, millega aidatakse Ukrainal koroonapandeemia sotsiaal-majandusliku mõjuga toime tulla, on suurim EL-i partneritele antud abist ja sellele lisandub veel 190 miljoni euro suurune toetuspakett.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: