Talving: PERH-is on intensiivravi vajanud vaid üks vaktsineeritud inimene

Foto: Priit Mürk/ERR

Paljud rasked COVID-i haigusjuhud võiksid olla olemata, kui inimesed end vaktsineeriksid, ütles "Esimeses stuudios" Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja teadusnõukoja liige Peep Talving.

Ajal, mil aina rohkem inimesi vajab COVID-it põdedes haiglaravi ja osa neist satub intensiivravisse, peaksid inimesed aru saama, et need juhtumid oleksid olemata, kui ennast vaktsineerida, ütles Talving.

"Vaktsiin annab väga hea kaitseefekti. Peale kuut kuud see efekt natuke langeb, inimesed võivad ikkagi nakatuda, aga kui vaatame haiglasse sattumist ja surmasid, siis on vaktsiinil ikkagi efekt olemas," lausus Talving.

Talving märkis, et PERH-is on vaid üks vaktsineeritud inimene vajanud intensiivravi ning sedagi lühiajaliselt.

"Kolmanda laine ajal oleme 17 inimest ravinud intensiivravis, üks oli vaktsineeritud ja tema AstraZenecaga üle kuue kuu tagasi. Tema haiguse kulg oli väga kerge, ta oli intubeeritud kaks päeva ja on nüüd hapnikuraviga. Kõik teised, kes on vaktsineerimata, on väga raske haiguse kuluga, väga pikka aega intensiivravil," rääkis Talving.

Talving märkis, et vaktsineerimata inimeste hulk on Eestis seni piisavalt suur, et haiglaravi vajajate arv võib jõuda kevadise tipparvu, 727, lähedale.

"See haigus leiab kõik vaktsineerimata inimesed üles. Nendest piisab, et koormata tervishoiusüsteemi väga pikal ajal," nentis Talving.  

Voodikohti tuleb pidevalt juurde luua

Talvingu sõnul on põhja meditsiinistaabi piirkonna kümnes haiglas praegu 160 COVID voodikohta ja nende hõivatus on 80 protsenti. Kolmapäeval toimunud koosolekul otsustati, et oktoobri lõpuks peab avama veel sada COVID voodikohta. See tähendab plaanilise ravi veelgi suuremat piiramist.

Teisest koroonalainest on plaanilise ravi defitsiit praguseks 21 600 ravijuhtu, Talving prognoosis, et aasta lõpuks võib see plaanilise ravi piiramise tõttu tõusta kuni 45 000 ravijuhuni.

Voodikohtadest enam tekitab muret õdede puudus. "Kui võtta suvaline haigla, siis võiksin öelda, et 10 protsenti ametikohtadest on täitmata. Sellel foonil hakata pandeemilist ravi võimendama on eriti nukker, sest pandeemiline ravi võtab kordades rohkem õdesid. Teise laine käigus, kui riik oli suhteliselt suletud, tuldi appi. Aga nüüd, kui riik on avatud, suhteliselt kõik valdkonnad toimivad, ma ei eelda, et tuleb samas mahus õdesid kas ravimitööstusest või mujalt," rääkis Talving.

Talvingu sõnul pole praegu teadusnõukojale antud ülesannet uute piirangute vajadust analüüsida, kuid esmaspäeval kogunedes võib nõukoda siiski uusi piiranguid arutada.

"Praegu on väga kriitiline nädal kuni 10 päeva. Kui haiglakohad eskaleeruvad, siis tuleb piiranguid lisada, kahjuks pole teist teed," ütles Talving.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: