Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut

Venemaa on oma viimaste kuude rünnakutega hävitanud Ukrainas umbes 15 miljonit uut raamatut, mis on peaaegu pool riigi aastasest toodangust. Venemaal on praegu Ukraina ründamiseks valmis umbes 1900 raketti ja talve alguseks võib see arv veel mõnesaja võrra kasvada, ütles Ukraina lennundusekspert.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 27. septembril kell :
- Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut;
- Venemaa on Ukraina ründamiseks varunud 1900 raketti;
- Ukraina hävitas kuuga rekordilise hulga Venemaa õhutõrjevahendeid;
Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut
Venemaa on oma viimaste kuude rünnakutega hävitanud Ukrainas umbes 15 miljonit uut raamatut, mis on peaaegu pool riigi aastasest toodangust, kirjutas laupäeval The New York Times.
Üks suurimaid rünnakuid tabas kirjastuse Ranok ladu Harkivis. Kaks Venemaa reaktiivdrooni põhjustasid tulekahju, mida kustutati peaaegu nädal aega. Põleng muutis tuhaks kõik seal asunud kaheksa miljonit raamatut, sealhulgas 620 000 kooliõpikut.
Samuti hävitas Vene ballistiline rakett märkimisväärse osa Kiievi raamatuturust Potšaina, kus hoiti muu hulgas haruldasi revolutsioonieelseid ja nõukogudeaegseid väljaandeid. Rünnakud on kahjustanud ka teiste kirjastuste ladusid ja üht Ukraina suurimat trükikoda Konvi.
Ukraina kirjastajate liit hindab hävitatud uute raamatute arvuks kuni 15 miljonit, kultuuriministeerium aga hindab valdkonna kahjuks ligi 40 miljonit dollarit. Raamatute massilist puudust veel ei ole, kuid osa Ukraina koolilastest alustas õppeaastat ilma vajalike õpikuteta.
Venemaa on Ukraina ründamiseks varunud 1900 raketti
Venemaal on praegu varuks umbes 1900 raketti ja talve alguseks võib see arv veel mõnesaja võrra kasvada, ütles laupäeval telekanali Kiiev 24 eetris lennundusekspert Bohdan Dolintse, vastates küsimusele Venemaa raketivarude kohta.
"On teavet varude kohta varasematest perioodidest. See tähendab, et kokku oli Venemaal erinevaid tüüpe rakette kokku umbes 1900," märkis ta.
Dolintse sõnul on nende seas enam kui 500 Oniksit (Yakhont), üle 450 Kalibri, enam kui 400 raketti S-400, üle saja Iskanderi, enam kui 100 Tsirkoni, aga ka muid rakette, nagu näiteks Kinžal.
"Venemaa suudab toota ka uusi rakette. Erinevate hinnangute kohaselt on see kuni 200 erinevat tüüpi ballistilist ja tiibraketti kuus," ütles ekspert ja lisas, et kuna Venemaa kasutab vähem rakette, kui toodab, võib olla tegemist rakettide varumisega.
Dolintse rõhutas ka, et Venemaa ei kavatse kõiki 1900 raketti kasutada, sest vähemalt kaks kolmandikku neist moodustab puutumatu reserv. Seega võib Venemaa talve alguseks kriitilise ja energiataristu ründamiseks kokku saada ikkagi mitusada tiib- ja ballistilist raketti.
Ajakiri Foreign Affairs märkis hiljuti, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin püüab kasutada parlamendivalimiste tulemusi sõja eskaleerimiseks Ukraina vastu.
Samas näitavad sõltumatud küsitlused, et Venemaal on vähenenud nende vastajate osakaal, kes peavad Putini sõda edukaks. See viitab elanikkonna moraali langusele ja ühiskonnas valitsevale murele, mis on seotud võimaliku edasise mobilisatsiooniga, inflatsiooniga, internetile juurdepääsu piiramise ja kütusekriisiga.
Ukraina hävitas kuuga rekordilise hulga Venemaa õhutõrjevahendeid
Ukraina kaitsevägi püstitas septembris rekordi ühe sõjakuu jooksul hävitatud Venemaa õhutõrjevahendite osas, vahendas portaal Unian pühapäeval sõjalise eksperdi Oleksandr Kovalenko sõnu.
Nii kaotas Venemaa olemasolevate andmete kohaselt septembri jooksul 76 õhutõrjevahendit. Eelmine rekord püstitati Ukraina vastupealetungi kõrghetkel 2023. aasta juulis – 73 ühikut.
"Ukraina kaitseväe tegevus Venemaa õhutõrjesüsteemide hävitamisel mõjutab järgnevate sammude tõhusust nii ajutiselt okupeeritud territooriumide kui ka Venemaa enda suhtes," märgib Kovalenko.
Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel on Venemaa täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud laupäevase seisuga kokku 1673 õhutõrjeühikut. See hõlmab erinevaid süsteeme – mitte ainult mobiilseid õhutõrjeseadmeid, vaid ka õhutõrje raketikomplekside osi ja radarisüsteeme.
"Sellist hulka tehnikat ei suuda Vene sõjavägi enam taastada ega kompenseerida, mis tähendab, et õhuruumi sulgemisel ei ole tal sõjaeelsele tasemele võimalik naasta ei tehniliselt ega tehnoloogiliselt," märkiss Kovalenko.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS










