Rumeenias on kolmandik elanikest vaktsineeritud, Bulgaarias pisut üle viiendiku ning nakatumine kasvab iga nädal ligi kaks korda. Mõlemad paluvad Euroopa Liidult abi ja loodavad patsiente teistesse liikmesriikidesse saata.

Kõige kohutavam on olukord Venemaal, kus ligi kuu aega on surnud tuhatkond inimest päevas. Reedel kehtestati liikumis- ja meelelahutuspiirangud 7. novembrini.

"Surmade arv polegi langusesse läinud ehk seal on pidevalt olnud jama ja loomulikult kõik endised idabloki riigid, kes Venemaaga piirnevad, on väga tõsiselt Venemaast mõjutatud. Samamoodi näeme Eestis, et usaldamatus riigi suhtes ja usaldamatus sellise ekspertiisi suhtes on üpris sügav. Ma ei arva, et see oleks kuskil mujal teisiti, kellel on ajalooliselt sarnane taust," kommenteeris terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Moskva linnapea Sergei Sobjanini sõnul peavad riiklikud ja eraettevõtted tegevuse peatama 11 päevaks.

"Trajektoor näitab, et me jõuame selle nädala alguses tipuni ehk pandeemiaaegsete rekorditeni," sõnas Sobjanin.

Üle 1000 surma päevas ei ohusta Serbiat, kuid nakatumise kasv on sundinud valitsust jõustama koroonapassi. Serbia võrdõigusvoliniku hinnangul ei ole selline nõue diskrimineeriv. Noored peavad ööelu nautimiseks näitama koroonapassi, alates kella 22 õhtul.

"Kes iganes siseneb hoonesse ilma koroonapassita, maksab trahvi 5000 dinaari. Ettevõtetele 300 000 pluss 50 000 vastutavale isikule ning ettevõtjatele 150 000 dinaari," kirjeldas politseinik Miloš Dimitrijevitš karistusi.

Parem on olukord näiteks Põhjamaades, Portugalis ja Hispaanias. Viimane oli haigestumiste tipus, kuid läbipõdemine annab võimaluse piiranguid leevendada. Riigijuhid saavad aru, et viirus muutub ja elanike lukus hoidmine ei ole jätkusuutlik.

"Need riigid, kes on võtnud eesmärgiks viirus elimineerida nagu Hiina, Austraalia, Uus-Meremaa, Singapur, järjest ka nemad valmistuvad riikide avamiseks, tunnistades, et viiruse elimineerimine ei ole realistlik suund. Ja Hiina peaks olema üks viimastest, kes ka varem ütles, et plaanivad riiki kinni hoida aastani 2025," rääkis Härma.

"Teine väljapääs ongi inimeste äravaktsineerimine, et nad ei vajaks haiglaravi ja see on ka see, mille suunas ka meie peaksime vaatama. See ei ole realistlik, et selle nakatumise arvu täiesti nulli tagasi toome," ütles ta.

Hiina teatas 2,2 miljardi doosi manustamisest ehk pisut üle ühe miljardi inimese vaktsineerimisest kahe doosiga. Veel 340 miljonit inimest vajab süsti. Ka Indias on üks miljard doosi manustatud, samas on vaid pool elanikkonnast saanud vähemalt ühe süsti. Valitsus otsustas inimesed taas pärast 18-kuust vaheaega näiteks kinno lubada.

"Inimesed on väsinud kodus istumisest. Mingisugune meelelahutus peab olema. Parim ja odavam meelelahutus Indias on kinod," rääkis Mumbai elanik Kenu Warda.

USA-s vaktsineeritakse alates viiendast eluaastast, sest koolid aitavad koroona levikule kaasa. Suurbritannias käib kampaania kolmanda doosi andmiseks, sest AstraZeneca kaitsevõime langeb. Härma sõnul on Suurbritannias üleminekuaeg, kus nakatumine ei ole otseses seoses surmadega.

"Ühest hetkest nakatumiste arv kasvab, aga samas, kui ta haiglaravile ja surmade arvule väga suurt mõju ei avalda, siis miks peaksime takistama nakatumiste arvu kasvu. Eelkõige tuleb hoida seda, et haiglaravi toimiks, et inimestel oleks juurdepääs arstiabile. Kui COVID hakkab vaktsineeritud inimestel rohkem sarnanema hooajalisele gripile ja inimesed põevad selle kodus läbi, siis võib-olla ei maksa reageerida nakatumisnumbrile," rääkis Härma.

Tema sõnul koroona delta tüvest karmimat versiooni silmapiiril praegu pole, küll aga võib tulla kiiremaid tüvesid.

"Maksimaalne kiirus, mida viirused on näidanud, näiteks leetrite puhul, see pole COVID-i puhul saavutatud. Ruumi areneda kiiremaks viiruseks on küll ja Inglismaal peaks üks natukene kiirem versioon levima, mitte ulatuslikult, aga eks ta pead tõstab. Ka Eestisse on mõned juhud juba sisse toodud seda tüve, aga jällegi, ühel hetkel peame aktsepteerima, et inimesed ei võida seda võidujooksu selle viirusega. Me ei suuda teda enam purki tagasi ajada ehk siis ainus, mida teha saame, on ennast kaitsta selle viiruse eest," rääkis Härma.