Kümnendik välja võetud pensionirahast läks laenude tagasimaksmiseks
Septembris välja makstud teise pensionisamba rahast ligi kümnendik ehk ligikaudu 100 miljonit eurot kulus Eesti inimestel pankadele laenude tagasi maksmiseks. Enamik neist olid krediitkaardi- ja tarbimislaenud (ligi 80 miljonit eurot), teatas Eesti Pank.
Samal ajal kasvas nõudlus uute autoliisingute ja eluasemelaenude järele. Ligikaudu 750 miljonit eurot väljavõetud rahast oli septembri lõpus aga endiselt pangahoiustel.
Tõenäoliselt tagastati laene peale pankade teistelegi laenuandjatele, hindas keskpank. Septembris paranes varasemate kuudega võrreldes pisut enam ka laenukvaliteet ehk viivises olevate laenude osakaal mõnevõrra vähenes. Seda võib ilmselt vähemalt osaliselt seostada teise pensionisamba rahaga.
Septembris suurenes järsult uute autoliisingute ja eluasemelaenude maht. Teisest pensionisambast saadud raha võimaldas tõenäoliselt varasemast lihtsamalt katta liisingu ja eluasemelaenu omaosalust.
Septembris eraisikutele väljastatud uute autoliisingute maht oli aegade suurim, 37 miljonit eurot, ehk ligikaudu 25 protsenti rohkem kui viimase kolme kuu keskmine. Kuna uute autode turul valitseb suur puudus, siis kasvas põhiliselt kasutatud autode liisimine.
Uute eluasemelaenude maht, 169 miljonit eurot, polnud küll rekordiline, kuid siiski 10–15 protsenti tavapärasest suurem. Kui otsus laen tagasi maksta tehakse tõenäoliselt kiiresti, siis laenunõudlust mõjutab teisest sambast välja võtud raha ilmselt veel ka lähikuudel.
Eraisikute hoiused kasvasid septembris ligikaudu 800 miljoni euro võrra 11 miljardi euroni. Arvestades tavapärast hoiuste lisandumist, võib ligi 750 miljonit sellest seostada teisest sambast võetud rahaga. Hoiuste aastakasv kiirenes 24 protsendini. Koroonakriisi senistes haripunktides eelmise ja selle aasta kevadel, mil ebakindlus oli suur ja piiranguid palju, tarbisid inimesed vähem ja hoiuste kasv ületas märgatavalt kriisieelset taset.
Viimastel kuudel, mil koroonapiiranguid on vähe olnud, on taastunud inimeste tavapärane tarbimine ja hoiused on kasvanud kriisieelsega võrreldaval tasemel. Oktoobris jõustunud uued piirangud võivad aga kasvu taas kiirendada.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi