Eelmisel nädalal tehti Eestis 57 670 koroonatesti, mida on 16,7 protsendi võrra enam kui üle-eelmisel nädalal. Testidest osutus positiivseks 17,3 protsenti.

Suurim positiivsete testide osakaal on endiselt Pärnumaal (24,9 protsenti), Põlvamaal (24,2 protsenti) ja Viljandimaal (23,2 protsenti).

Nakatumiskordaja R on kogu Eestis veidi langenud ja on 1,18. R kasvas Lõuna regioonis (1,1-lt 1,14-le), langes Põhja regioonis (1,22-lt 1,12-le) ning Ida regioonis (1,2-lt 1,1-le) ning püsis eelmise nädalaga sarnasel tasemel Lääne regioonis (1,18).

Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arv, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge.

Nakatunute arvud püstitavad rekordeid

Haigestumise kiiret kasvu täheldas terviseamet Hiiumaal (77,8 protsenti), Järvamaal (69,3 protsenti), Läänemaal (50,8 protsenti) ning Viljandimaal ja Saaremaal (vastavalt 48,8 ja 48,2 protsenti).

Rekordilised haigestumise näitajad registreeriti Põlvamaal (nakatumisnäitaja 2231,5) ning Pärnumaal (2174,4). Seni oli kõrgeim näitaja Harjumaal 2125 nakatunut 100 000 elaniku kohta käesoleva aasta märtsis.

Kuna R on endiselt üle ühe, on oodata järgmistel nädalatel nakatumiste kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib oodata rekordiliselt üle 11 000 nakatunu nädalas.

Haigestunute suurim absoluutarv on koolilaste hulgas

Eelmisel nädalal kasvas haigestumine kõikides vanuserühmades, suurim oli kasv vanuserühmas 75–79 aastat (47 protsendi võrra), 0–4 aastat (46 protsendi võrra), 65–69 (43 protsendi võrra) ning 80+ 39 protsendi võrra).

Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanuserühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate seas vanuses 30–44.

Pisut on peatunud haigestunute arv vanuserühmades 80+ ja 20–24.

Endiselt suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.

Terviseameti hinnangul on hetkel keeruline öelda, millist mõju avaldavad uued piirangud, kuna need tulid liiga hilja ning haigestunute arv ja levik on juba väga ulatuslikud. Eeldatavasti R koolivaheajal veidi langeb, kuid seejärel tõuseb uuesti.

Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, kuna eakate hulgas on suur haigestunute kasv.

Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 550-ni, oktoobri lõpuks kuni 600-ni ja novembri keskpaigaks kuni 700-ni, mis on haiglate hinnanguline maksimaalne võimekus.

Nakatumiskohad on jäänud samaks

Eelmise nädalaga võrreldes on nakatumispaigad jäänud peamiselt samaks: teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (nakatumine suurenes 35,2 protsendilt 38,4-ni). Lasteasutustes ja koolides nakatumine vähenes (17,7 protsendilt 15,8-le). Neist 11 protsenti olid personal ja 89 protsenti lapsed.

Tööl nakatus 8 protsenti (nädal varem 9,4), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 3,9 protsenti (eelmisel nädalal 3,1). Tutvusringis nakatus 3 ja välismaal 2,2 protsenti.

Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.

Nakatumiskoht on teadmata 26,2 protsendil juhtudest.

Kollete arv kasvab ja on seotud koolidega

Eelmisel nädalal lisandus juurde 38 uut kollet ning koldeid on nüüd kokku 216. Enamik koldeid oli seotud koolidega ning valdavalt on neis nakatunud õpilased. Kumulatiivne nakatunute arv kõigis kolletes oli 3722 (eelmisel nädalal 2890).

Uusi juhte on viimase kümne päevaga lisandunud koolidesse 551 ning hoolekandesse 286. Tervishoiuasutuste kolletesse lisandus 96 juhtu.

Jälgimisel olevate koolide kollete hulk on püsivalt kõrge ning suureneb. Möödunud nädalal oli jälgimisel koolides 125 kollet (üle-eelmisel nädalal 103) ning koolieelsetes lasteasutustes 13 kollet (üle-eelmisel nädalal 11).

24. oktoobri seisuga on terviseametis jälgimisel 22 hoolekandeasutuste kollet. Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 627 inimest (nädal varem 540). Enim on hoolekandeasutuste koldeid endiselt Lõuna regioonis.

Möödunud nädalal nakatus 192 hoolekandeasutuse elanikku. 12 elanikku hospitaliseeriti ning suri neli.

Nädalaga registreeriti 156 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga ei ole sisse toodud juhtude osakaal oluliselt muutunud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Türgis (44), Soomes (31) ja Venemaal (18).

Haiglaravi vajajatest kolm neljandikku on üle 60-aastased

Juba mitmendat nädalat oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat. Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 74 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga aga kasvas hospitaliseeritute hulgas 50–59-aastaste inimeste osakaal, samas vähenes 70–79-aastaste osakaal.

Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku haiglaravil olevatest patsientidest.

Eelmisel nädalal suri 38 inimest vanuses 54–95 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.

Vaktsineerimine on taas hoogustumas

Möödunud nädalal kasvas oluliselt manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 32 405 doosi (üle-eelmisel nädalal 13 252 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 18 188 inimest ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 42 inimest.