Protestid algasid septembri lõpus Pariisi lähistel ning levisid kiiresti üle kogu riigi. Õhkkond Prantsusmaal on samal ajal üha pingelisem. Riigis süveneb poliitiline kriis, eelarvepuudujääk kasvab ning eelmisel nädalal ületas kümneaastaste võlakirjade tootlus korraks viie protsendi piiri, vahendas Reuters. 

Protestid ja koolide töö häirimine jätkuvad, kuid nende ulatus on viimastel päevadel siiski vähenenud. Prantsusmaa haridusministeeriumi andmetel oli esmaspäeval osaliselt või täielikult suletud 413 kooli, vahendas Le Monde. 

Möödunud reedel oli häiritud 564 kooli töö ning neljapäeval 610 kooli töö. Ministeeriumi hinnangul on olukorra paranemine seotud jätkuva dialoogiga gümnaasiumiõpilastega.

"Meie prioriteet on taastada kord," ütles esmaspäeval valitsuse pressiesindaja Maud Bregeon

Haridusminister Édouard Geffray ütles, et protestide algusest saadik on Prantsusmaal rüüstatud või põletatud 24 kooli ning vigastada on saanud 78 haridustöötajat.

Õpilaste ja politseinike vahel on toimunud kokkupõrkeid. Pariisi kesklinnas üritasid maskides inimesed tungida koolihoonesse, kus puhkes tulekahju. Alates eelmisest esmaspäevast on kogu riigis kinni peetud umbes viis inimest, peamiselt teismelisi. Vigastatuid on kümneid ning varaline kahju ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Rahutuste ajal on toimunud mitu tõsist vägivallajuhtumit. Näiteks Marseille' lähedal arreteeriti 16-aastane nooruk, keda kahtlustatakse selles, et ta valas bensiiniga üle füüsika- ja keemiaõpetaja, kes üritas samal ajal põlevat puud kustutada.

Belfortis arreteeriti kaks noorukit, keda kahtlustatakse politseiniku ründamises. 59-aastane politseinik löödi teadvusetuks ning teda löödi ka pärast maapinnale kukkumist, vahendas The Times.

Protestidega seotud kokkupõrkeid jagatakse aktiivselt ka sotsiaalmeedias. Parempoolsed aktivistid väidavad, et riigis on puhkenud ülestõus. Protestijad ja vasakpoolsed aktivistid on aga süüdistanud politseid liigse jõu kasutamises.  

Pariisi politseijuht Patrice Faure ütles möödunud laupäeval sotsiaalmeedias avaldatud avalikus kirjas, et meeleavalduste algatajad ei kontrolli enam toimuvat ning kutsus õpilasi üles loobuma blokaadidest ja korraldama rahumeelseid meeleavaldusi. Kasvab mure, et protestidega võivad ühineda ka vasakäärmuslikud rühmitused.

Sellest hoolimata kutsusid tudengite liidud inimesi üles korraldama teisipäeval üleriigilist meeleavalduste päeva. CGT ametiühingu juht Sophie Binet ütles esmaspäeval telekanalile TF1, et CGT liikmed osalevad teisipäevastel meeleavaldustel.