Süvaveenitromboos on üsna sage haigus, millesse haigestuvad enam elu teises pooles olevad inimesed, kellel on tromboosi teket soodustavad kroonilised haigused ja/või elustiilivalikud. Seesuguse tromboosi teket vaktsiinidega seostada ei saa. Vaktsineerimisega seostatud vereliistakute vähesusega kulgev tromboos on üliharv, on seotud geneetilise eelsoodumusega ega ole ennustatav. 

Aga ka COVID-19 (nagu ka gripi ja ka teiste viirushaiguste) põdemise ajal ja järel esineb sageli nii trombootilisi tüsistusi kui ka vereliistakute vähesust ja seda ka nendel, kellel tromboosi riskifaktoreid ei ole. Hämmastun ikka, kui rasvunud suitsetav alkoholilembene inimene kardab vaktsineerimisega seoses tromboosi, aga oma elustiilivalikutest tulenevat riski tromboosi tekkeks ja COVID-19 raskeks kuluks peab tühiseks. 

Tromboos – ükskõik, mis põhjusel tekkinud – on õnneks enamasti diagnoositav ja ravitav. Koroonahaigus paraku ravitav pole.

Allergilist reaktsiooni kardavad enamasti need, kellel on olnud probleeme allergiatega.

Minu poole on pöördutud sooviga saada tõend selle kohta, et COVID-19 vastu vaktsineerimine on vastunäidustatud. Paraku mina sellist tõendit anda ei saa, sest ainus püsiv vastunäidustus sellele vaktsiinile on varasem raske eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia) sellesama vaktsiini või selle komponentide suhtes. Kui koroonavaktsiini pole varem manustatud, ei saa olla ka varasemat anafülaksiat.

Teiste vaktsiinide suhtes esinenud anafülaksia ei ole COVID-19 vastu vaktsineerimise vastunäidustus. Riskide hajutamiseks on väga allergilisi inimesi võimalik vaktsineerida haiglatingimustes.

Meedikute jaoks ei ole vaktsiinist tekkiva anafülaksia oht mingi uus nähtus, see on osa meie igapäevatööst ja oleme selleks valmis igat vaktsiinisüsti tehes. Minu praktikas - olen perearstitööd teinud aastast 2003 - ei ole rasket reaktsiooni ei koroonavaktsiini ega ka muude vaktsiinide suhtes seni veel ette tulnud. Vaktsiini tõttu tekkiv anafülaksia on ravitav seisund, mis ei jäta mingit püsivat tervisekahjustust. Koroonahaigus ravitav pole ja sellega on seotud mitmed terviseprobleemid ka pärast põdemist.

Veel kardetakse ebamäärast tervise halvenemist pärast vaktsineerimist. Räägitakse lugusid sellest, kuidas pärast vaktsiinisüsti oli kellelgi tervelt kolm päeva palavik või pea- ja lihasvalud või ägenes juba olemasolev krooniline haigus.

Palavik, pea- ja lihasvalud, süstekoha valulikkus, mõnikord ka kõhukaebused on kõik ootuspärased vaktsiini kõrvaltoimed, mis mööduvad ravita enamasti kolme päeva jooksul. Koroonahaigusesse haigestumise korral tekivad need kaebused niikuinii, allolevad kroonilised haigused ägenevad niikuinii ja siis ei kesta need mitte kolm päeva, vaid nädalaid, isegi kuid.

Psühhosomaatilised sümptomid aetakse vaktsiini kaela

Tegin oma nimistu põhjal miniuuringu. Kahekümnest 2021. aasta kevadtalvel vaktsineeritud eesliinitöötajast, kes käivad harva arstil, ei teatanud keegi vaktsiini ootamatust kõrvaltoimest. 

Kahekümnest sageli tervisekeskusesse pöörduvast patsiendist esines kaheksal kaebusi, mida nad seostasid vaktsineerimisega. Ravilugusid uurides selgus, et kõigil neil kaheksal on ka varasematel kevadtalvedel olnud pöördumisi perearstile ebamääraste kaebustega, millele põhjust ei leia.

Kui varasematel aastatel on inimesed soostunud sellega, et kaebuse põhjus võib olla liigne koormus, allasurutud emotsioonid, vaimne väsimus, emotsionaalse tasakaalu puudumine, vähene liikumine või muud suuresti elustiiliga mõjutatavad asjaolud, siis sellel aastal oli nende jaoks asi selge – kaebusi tekitas vaktsiin.

Meie praksises on juhtumeid, kus seni tervel, kevadel koroonahaigust kergelt põdenud inimesel on tekkinud mitu kuud hiljem elukvaliteeti oluliselt halvendav, teadmata kulu ja prognoosiga hilistüsistus.

Kahe nimistu peale on mitu liigvarajast surma koroona tõttu ja ma ei räägi siin hapratest vanuritest või lõppstaadiumis vähihaigetest, kellele igal muul põhjusel tekkinud palavik saatuslikuks võib saada.

Vaktsineeritud inimesed, isegi kui nad on haigestunud, on põdenud kergelt, pole vajanud intensiivravi ega ole pöördunud pikaajaliste kaebustega, nagu väsimus ja kestev koormustalumatus. Ja vaktsineeritute arv on hulga suurem kui põdenute arv. On täiesti selge, et haigus ja selle tüsistused on kordades ohtlikumad kui vaktsineerimine.

Meie praksises pole olnud koroonavaktsiinil ühtegi sellist kõrvaltoimet, mis vajanuks haiglaravi. Vaktsiini tüsistused on ettearvatavad ja ravitavad, haigus ise ravimatu ja täiesti ettearvamatu kuluga. Tõenäosus surra vaktsineerimise tagajärjel on üliväike võrreldes tõenäosusega surra koroonahaigusesse või selle tüsistustesse.

Unustatakse kollektiivne vastutus

Inimesed unustavad, et vaktsineerimine on muuhulgas kollektiivse vastutuse võtmine. Need, kes on terved ja kellele vaktsiinisüst ohutu, kaitsevad neid, kes on nõrgemad, kellel vaktsiinid ei tööta või kellel on tõelised vastunäidustused vaktsineerimisele.

Väga rõhutakse üksikisiku õigustele, unustades samal ajal ära kohustused. Mind kurvastab, kui terve noor inimene teatab, et tal on suva, kui keegi selle pärast sureb, et tema ei vaktsineeri. Aga kui see keegi on tema oma vanaema või parima sõbra isa?

Päris ärritav on seegi, kui vaktsineerimissoovitusele on vastatud bravuurikalt, et haigust ei kardeta või et on võetud nõuks saada immuunsus loomulikul teel, aga kui see loomulik tee ehk haigestumine käes on, siis kaeveldakse, et küll on paha ja küll kestab kaua. Ja et miks midagi ei tehta ja miks ei ravita. No ei olegi lihtsalt midagi teha, ei ole ravi sellele haigusele – ükskõik, mida internetis räägitakse.