Kriisis langenud tööhõive pole veel taastunud

Foto: Priit Mürk/ERR

Tänavu aasta esimeses pooles kasvas Eesti majandus jõudsalt hoolimata koroonaviiruse uuest lainest ja piirangutest, kuid tööturg on selle kõrval taastunud tagasihoidlikumalt. Ettevõtetel on siiski raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisega.

Hõive oli teises kvartalis endiselt väiksem kui enne kriisi ja tööpuudus oli samuti suurem. Ettevõtted said toodangumahtu kasvatada töötajate töötundide arvu suurendades, see on kriisist taastumises tavapärane.

Suvekuudel hõive kasv küll hoogustus ja tööpuudus alanes, kuid tööturu edasine taastumine sõltub endiselt suuresti sellest, milliseks kujuneb viiruseepideemia olukord.

Koroonaviiruse kriis on mõjutanud tegevusalasid väga erinevalt ja pannud inimesi valdkonda vahetama. Osal tegevusaladel on nii töötajate arv kui ka loodav lisandväärtus nüüdseks kõrgem kui enne kriisi. Sellised valdkonnad on näiteks tervishoid ning info ja side. Paljudel tegevusaladel, nagu majutuses ja toitlustuses, on aga nii hõive kui ka lisandväärtus endiselt madalam kui kriisi eel.

Keskpanga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul kasvas vabade töökohtade arv kiiresti teenuste- ja kaubandussektoris, kuid tegelikult on kasv olnud laiapõhjaline.

Kui 2021. aasta kevadised tegevuspiirangud mõjusid üldiselt leebemalt kui aastatagused, siis majutuse ja toitlustuse vallas olid need siiski suure mõjuga. Seda näitab ka töötasuhüvitise meetme kasutamine, mille tingimused olid karmimad kui aasta eest.

Tööandjate seas on siiski kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvatakse töötajaid välismaalt sama palju kui enne kriisi. Tõenäoliselt on põhjus selles, et töötute seas on palju neid, kes on kriisist tugeva hoobi saanud tegevusalade, näiteks majutuse ja toitlustuse taustaga.

Uusi töökohti luuakse aga peamiselt teistes valdkondades ning kohalike tööotsijate oskused ja kogemused ei vasta sageli vabade töökohtade tingimustele.

Koos suurema tööjõupuuduse tunnetusega on hoogustunud keskmise palga kasv, mis ulatus 2021. aasta teises kvartalis 7,3 protsendini.

Ettevaates on oodata palgasurve suurenemist, seda eeldab tuleval aastal miinimumpalga tõstmine, kiire tarbijahindade tõus, kahanev vaba tööjõu hulk ja tegevusalades erinev hõive kasvukiirus.

Kui 2021. aasta teiseks kvartaliks oli võrreldes kriisieelse ajaga tööjõu tootlikkus suurenenud rohkem kui tööjõukulu, siis edaspidi võib olukord pöörduda.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: