Teises kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 40 000 inimest, mida on 12 protsenti ehk 5400 inimese võrra vähem kui aasta varem. Registreeritud töötuse määr oli 5,7 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti vähem võrreldes 2025. aasta sama perioodiga.

Kuigi näitajad on viimase viie aasta soodsaimad, püsib töötus siiski veel veidi kõrgemal tasemel kui vahetult enne COVID-19 pandeemiat, nentis töötukassa.

Töötukassa juhatuse liikme Brit Rammuli hinnangul on võrreldes eelmise aastaga töötute profiilis toimunud mõningaid nihkeid. "Suurenenud on naiste, kõrgharidusega inimeste ning juhtide ja tippspetsialistide osakaal. Samal ajal on vähenenud pikaajaliste töötute ja eesti keelt mitteoskavate inimeste hulk," täiendas Rammul.

Töötukassa vahendatavate töökohtade arv on aastaga vähenenud kuus protsenti, ulatudes teises kvartalis keskmiselt 4944 vaba ametikohani. Kõige rohkem otsiti uusi töötajaid haldus- ja abitegevuste valdkonnas, töötlevas tööstuses, hariduses, hulgi- ja jaekaubanduses ning ehituses.

Ka konkurents vabadele töökohtadele on vähenenud. Kui mullu oli ühe koha kohta üheksa registreeritud töötut, siis tänavu on see näitaja kaheksa. Samas on erinevused valdkondade lõikes drastilised.

Kõige tihedam on konkurents finants- ja kindlustustegevuses (136 töötut koha kohta) ning info ja side valdkonnas (91 töötut koha kohta). Ametialade lõikes on kõige raskem leida tööd juhtidel (48 inimest kohale). Seevastu hariduses, haldustegevuses ning oskustööliste seas on konkurents madalaim, piirdudes vaid nelja inimesega ühe vaba töökoha kohta.

Kvartali jooksul lisandus 19 330 uut registreeritud töötut, kellest enamik oli varem töötanud teenindus- ja müügitöötaja või lihttöölisena. Arvelolek lõpetati 23 272 korral, kusjuures peamiseks põhjuseks oli tööle asumine (69 protsenti juhtudest). Kõige sagedamini leiti uut rakendust kaubanduses, töötlevas tööstuses ja haldustegevuses.