Nauseda sõnul näitavad Valgevene hübriid-rünnakud, et Eesti ja Leedu peavad tegema koostööd Euroopa Liidu välispiiri kaitsel, eriti olukorras, kus Valgevene ja Venemaa teineteisele sõjaliselt järjest lähenevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Valgevene ja Venemaa sõjaline lõimumine teeb muret. See muudab aluspõhjani Balti alade julgeoleku- ja kaitsevajadusi. Me peame tugevdama kaitsekoostööd ja töötama väga tihedalt koos, et süvendada Atlandiülest koostööd," ütles Nauseda.

"Samuti ei tohi pingutused Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks NATO-t asendada, vaid peavad seda täiendama. Me peame looma kõik võimalused
liitlaste kohalolekuks Balti riikides. Leedu investeerib taristusse ja sõjaväe harjutusväljakute rajamisse. Asjakohased kaitsekulutused on ülimalt tähtsad," lisas ta.

Nauseda sõnul on tal hea meel on tõdeda, et nii Leedu, kui ka Eesti võtavad seda probleemi tõsiselt ja on valmis selle lahendamisse panustama.

Karis: ühised julgeolekumured tuleb ühiselt lahendada

President Alar Karis ütles, et Balti piirkonnal on ühised julgeolekumured ning ühiselt tuleb need ka lahendada.

"Eestil ja Leedul on ühised julgeolekumured ja peame nendega toimetulekuks tegema tihedat koostööd, seda nii NATO raames kui ka Balti riikide ühistegevusi kavandades. Julgeoleku osas mõtleme Balti riikides sarnaselt, peame tegutsema aktiivselt ühise võimekuse arendamisel," lausus Karis.

Karis õnnitles kolleegi Leedu ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks valimise puhul ning märkis, et Eestile on väga oluline koostöö ja vastastikune toetus rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti üksmeelsus Euroopa Liidu erinevates formaatides ja NATO raames, kõigis aktuaalsetes küsimustes.

"Ka meie lähiregioonis on proovikivisid, mille ühine tõstatamine rahvusvahelistes formaatides on tähtis. Hübriidrünnakud Valgevene ja Euroopa Liidu piiril, kus haavatavaid kolmandate riikide kodanikke kasutatakse ära ebaseaduslike piirületuste korraldamiseks tuleb ühiselt hukka mõista. Valgevene peab sellise tegevuse lõpetama, sest Valgevene režiimi taoline käitumine ohustab piirkondlikku julgeolekut. Tegemist on ränga inimõiguste rikkumisega ning peame olema valmis Valgevene suhtes kehtestama uusi piiravaid meetmeid," lausus Karis.

Kohtumisel Leedu riigipeaga räägiti veel pikemalt Balti riikide vahel töös olevatest taristuprojektidest nagu Eesti-Läti meretuulepargi projekt, Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine ning Rail Baltic. Karise sõnul tuleb kõigi nende projektidega kiirelt edasi liikuda, et kindlustada Euroopa Liidu toetus ja rahastus ning anda meie piirkonna arengule hoogu juurde.

"Meie piirkonna taristute väljaehitamine ja kaasajastamine on meie majandusarengu seisukohast oluline küsimus. Rail Baltic on nii regionaalne kui ka Euroopa Liidu projekt. Peame töötama koos, et ühendada kõik meie kolm pealinna Euroopaga, sellel põhineb ka Euroopa Liidu rahastus," lausus Eesti riigipea.