Kui Hiiumaa elanikest on koroona vastu vaktsineeritud 73 protsenti, siis Ida-Virumaa, Valga-, Võru- ja Pärnumaa on selle näitaja poolest viimased. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris terviseameti andmeid nende nelja maakonna kohta, sest valdade kaupa on pilt väga erinev.

Ida-Virumaal on kõige madalam vaktsineeritus linnades. Narva-Jõesuus on vaktsineeritud ligi 53 protsenti kogu elanikkonnast, Kohtla-Järvel 49 protsenti, Narvas ligi 47 protsenti ning Sillamäel 45 protsenti elanikest. Maapiirkondades on olukord parem.

Valgamaal on Otepää vallas vaktsineeritud 64 protsenti ja Tõrva vallas 60 protsenti elanikest, ent Valga vallas, mille koosseisu kuulub ka piirilinn Valga, on vaktsineeritud 48 protsenti kogu elanikkonnast.

Võrumaal on kõige leigem vaktsineerimishuvi Võru vallas - 53 protsenti. Naabervaldades Setomaal ja Rõuges on vaktsineeritud vastavalt 57 ja 58 protsenti.

Pärnumaal on kõige vaktsiiniskeptilisemad inimesed Tori vallas, kus vaktsineeritud on 52 protsenti elanikest. Alla 60 protsendi on vaktsineerituid ka Pärnu linnas, Häädemeeste vallas ja Saarde vallas. Seevastu samuti Pärnumaa koosseisu kuuluvas Kihnus on vaktsineerituid koguni 70 protsenti.

Valgamaa

Vaktsineerimise hõlmatus Valgamaal on ligi 61 protsenti. Samal ajal kui paljud kohalikud on vähese hõlmatuse pärast mures, leidub linnapildis omajagu ka neid, kes ei ole veel kaitsepoogitud ja ei plaani seda ka teha.

"See on üks suur poliitiline jama, mis käib. Rohkem poliitiline kui meditsiiniline. Ma olen muu maailma massimeediaga liiga hästi kursis ja Eesti massimeediat absoluutselt ei usalda. See vaktsineerimine ei kaitse mitte millegi eest. Vaktsineeritud nakatavad. Nakatuvad ise, nakatavad teisi. Ma ei ole vaktsineerimisvastane, aga selle viiruse puhul see ei anna mingit kasu," rääkis Volli, kes ei kavatse ka tulevikus end koroona vastu vaktsineerida. "Ei mingil juhul, selle ülemaailmse eksperimendiga ma kaasa ei lähe."

"Mille jaoks? Ma tunnen ennast normaalselt. Inimesed surevad. Tsirguliinas 67. aastal sündinud mees - surnud. Oli terve mees, poeg töötab rekajuhina Tallinnas. Teise doosi tegi, hakkas halb, siis nädal aega oli haiglas ja surnud," rääkis Nikolai.

"Ma ei saa aru. Üks informatsioon ütleb, et see on hea, teine risti vastupidi, sest vaatad, et ka vaktsineeritud jäävad haigeks," ütles Olga.

Kohalikud, kes oma igapäevases töös palju Valga elanikega kokku puutuvad, kinnitavad, et sarnased põhjused on suuremal osal piirkonna elanikest. Vähene vaktsineerimishuvi on aga seotud piirkonna eripärade ja probleemkohtadega.

"Selle koha eripära tegelikult ongi, et siin väga palju ei toimu. Me kulgeme omas taktis, meelelahutust on vähesel määral, inimesed väga ei tajugi, et oleks vaja seda vaktsiinipassi," leidis juuksur Girli.

"Meil on üle kolmandiku kindlasti venekeelne elanikkond ja kuidas see info siin venekeelsetele ja mustlasteni jõuab, ei ole ülevaadet," ütles Hans.

"Siin ei olegi tegelikult lahendust Valgas ja samas on lätlasi terve meie Valga täis. Käivad siin ka lilli ostmas ja samas meie peame minema sinna, kõik need tõendid ja maskid, aga nemad käivad kõik siin," rääkis lillepoe omanik Karin.

Valgas tegutseva pereõe Anu Lepa sõnul on Valgas suur puudus ka perearstidest. Vanemaealisi tervisehädadega patsiente on aga piirkonnas palju ja nii ei ole neil enam tööjõudu, et kolmandat ringi kõiki vaktsineerimata inimesi uuesti läbi helistada. Murekohaks on ka paar perearsti, kes ei soovita vaktsineerida.

"Ma arvan, et igal juhul on mitmed sajad inimesed nende taga, kes lasevad end sedasi mõjutada. Arst on ikkagi tark inimene, haritud inimene. Mõjutab ikkagi arsti arvamus päris palju. See on ka kindlasti üks, mis meil võtab vähemaks päris palju vaktsineerida soovijaid," ütles Lepp.

Mitmete kohalike sõnul on vaktsiinist keeldujaid suunanud vaktsineerima raskelt haigestunud lähedaste nägemine. Samas juhtumid, mille puhul haigus on kergelt möödunud, on muutunud mitmete vaktsinerimata inimeste jaoks tõendiks vaktsineerimise vähesest vajalikkusest.

"Nad lähevad juba selle peale välja, et kus ma saaksin haigestuda. Kuidas oleks mul võimalik haigestuda, et ma saaksin QR koodi. Mõne jaoks on isegi uskumatu, aga tundub kergem pääsetee kui vaktsineerida. Sellest ma ei saa aru, kuidas inimene niimoodi võib mõelda," rääkis Lepp.

Tekkinud olukord on aga vaktsineeritud elanike jaoks murettekitav.

"Minu seisukoht on väga ühene. Kui mind rünnatakse rusikatega või relvaga, mind kaitseb riik, õiguskaitseorganid, kõik. Aga kui mind rünnatakse Covid-bakteriga, siis tuleb välja, et meil on demokraatia. /.../ Võib-olla see tagab minu surma, aga kes vastutab? Riik peaks siin ikkagi väga kardinaalselt otsuseid vastu võtma," kommenteeris Hans.

Vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks vajalikke meetmeid nähakse Valgas väga erinevalt. Paljude hinnangul on olukord lootusetu ja toimivad vaid karmid piirangud. Samas on neid, kes panustaksid veelgi rohkem nõustamisse.

"Selgitustööd ja kõike tuleb hakata tegema väga isiklikus plaanis, mis tuleks täiesti uuest kanalist ja uutelt inimestelt, sest ka need näod, kes on meil rääkinud vaktsineerimisest edasi-tagasi, ei toimi enam," arvas Girli.

"Kui juba pannakse kinni piir, et ei saa üle Lätti. See on paratamatult ikkagi mingil moel jõuline lähenemine asjale, enam ei ole variante. On palutud, on hirmutatud, nüüd tuleb sundida," ütles Lepp.

"Ma arvan, et kõik need jutud ja soovitused eriti ei mõika. Kui mina oleks võimul, siis mina teeks sundvaktsineerimise ja see tagaks Eesti rahva tervise, tagaks majanduse, haridussüsteemi funktsioneerimise, tervishoiusüsteemi funktsioneerimise, aga kui me ainult blä-blä teeme, sorry, siis me jäämegi selle koroonaga ei tea kauaks võitlema," rääkis Hans.

Pärnumaa

Pärnumaa on üks madalama vaktsineerimisega hõlmatud maakondi, Tori vald on sealsetest omavalitsustest viimasel kohal.

"Vaktsineerimine annab ju võimaluse käia igal pool ja tervis on oluline ja," põhjendas Koit, miks ta on vaktsineeritud.

"Algul mõtlesin, et ei vaktsineeri, aga kuna kuulsin, et kui sa oled vaktsineeritud, võid põdeda kergemini selle läbi, siis tänu sellele ma ikkagi vaktsineerisin," ütles Merle.

"Meie oleme vaktsineeritud, sest meil on väike laps, kellel on südameprobleemid ja pidime käima ka Helsingis operatsioonil. Ja tänu sellele me vaktsineerisimegi ära. Loodame, et vaktsiinid ikka mõjuvad," rääkis Krista.

"Vaktsineeritud ikka. Paljud on vastu. Ma ei kujuta ette, mida mõtlevad need, kellel vaja ei ole. Ma ei tea, kas nendel on lapsepõlves jäänud midagi tegemata vanemate poolt, mõistus kaasa andmata või. Midagi on neil viga igal juhul," rääkis Väino.

Perearst Marina Simm töötab Pärnu-Jaagupis, mis on nüüd Põhja-Pärnumaa vald. Aga Tori valla patsiente on tal samuti. Tegemist on kunagise Are valla rahvaga, kes on nüüd Tori koosseisus. Simm ütles, et soovib väga oma patsiente aidata, aga see pole võimalik, kui patsiendid pole nõus. Praegu on enamik tehtavaid vaktsiinisüste kolmandad doosid, uusi tuleb väga vähe.

"Tegelikult neid on päris palju ja nad oma ea tõttu on saanud ju oma doosid kätte juba kevadel. Ja nemad on väga huvitatud ka kolmandast doosist. Nad kõik on. Aga siis tulid noored inimesed ja õpilased. Ja seal tuleb selline tõkend juba ette. On palju vanemaid, kes ütlevad, et ei, me praegu veel ei tee, ma ei ole kindel, kuidas see vaktsiin toimib minu lapsele ja minule endale. Mõni ütleb, et tahab veel sünnitada, ta ei lase vaktsineerida ennast. Me oleme kusagil 60 protsendi peal vaktsineerituse tasemelt," rääkis Simm.

"Ma olen väga palju rääkinud ära, kuidas vaktsiin teie sees toimima hakkab, mida ta teiega teeb, kuidas tekib kaitse, rakuline immuunsus sinna kõrvale veel, aga igaüks ei kuula seda jutta. Ta ei tahagi kuulda. Need on need veendunud, kes ei soovi vaktsineerimist. Aga need, kes esimese korraga ei julge, siis nad mõtlevad ja nad helistavad, et teeme selle ära," lisas ta.

ERR-i korrespondendid küsisid inimestelt madala vaktsineerituse ja kõrge nakatuvusega piirkondades, mida üha kasvavate nakatumisnäitajate juures olukorraga ette võtta: