Grillkana luigelaul: ministeeriumi plaan võib lahtisele toidule surmahoobi anda

Keskkonnaministeerium soovib, et lahtiselt müüdava toidu ja joogi taara ehk kulinaarialeti karbid ja tanklate kohvitopsid hakkaksid maksma kohustuslikus korras 50 senti. Kui klient valib juba varem plastkarpi pakendatud toidu, ei pea ta aga tasu maksma. Kaupmehed pelgavad, et sellest algatusest saab kulinaarialeti surm.
Eelnõu johtub eurodirektiivist, millega tuleb suurendada ringmajandust, ent kuidas seda saavutada, on iga riigi enda valik. 50-sendise tasumäära ühekordsetele pakenditele mõtlesid Eesti keskkonnaametnikud ise välja.
Circle K üks populaarsemaid kaubaartikleid on kohv. Oma topsiga tulija saab kuuma joogi kätte 55 senti odavamalt. Ometi pole see võimalus massidesse läinud.
"Oma topsiga kohvi ostmist me oleme propageerinud juba viis aastat oma tarbijatele ja tänaseks oleme jõudnud viie-kuue protsendini kohviostjatest, kes siis tulevad oma ühekordse topsiga, keraamilise või siis termostopsiga," ütleb Circle K kaubandusdirektor. "See võtab aega. Inimesed ikka tõdevad, et mul ei ole seda kaasas, kuigi mul võib olla see kodus, autos, kuskil mujal, aga kui ta siia masina juurde jõuab, siis tal ei ole see käes parajasti."
Kui aga keskkonnaministeeriumi eelnõu heakskiidu saab, tuleb ühekordse kohvitopsi eest 50 senti lisaks maksta. Ja mitte ainult. Näiteks kulinaarialetist lahtist grillkana või kartuliputru karpi tõstes tuleb samuti iga kasutatava pakendi eest raha maksta. Kui aga kauplusekett ise selle toidu juba eelnevalt ära on pakendanud, siis lisatasu ei rakendu. Hinnalisa hakkab puudutama kogu lahtiselt müüdava toidu jäika taarat, olgu need plastkarbid, klaaspudelid või papist joogitopsid. Lisatasu ei rakendu aga pehmetele pakenditele, nagu fooliumiga kuumakotid või pirukate paberkotid.
"Kui me nüüd sellest mõnest protsendist võtame veel lahtise toidu eraldi, siis tõesti, me räägime väga väikesest kogusest. Me tegeleme seaduse loomisega millelegi, mida on väga vähe või mille protsent on väga väike," tõdeb Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Bats. "Kõige keerulisem koht, mida me praegu näeme, on, et eelnõu kohaselt see ei kehtestuks ettepakendatud toidule, milles me näeme probleemi."
Samuti leiavad kaupmehed, et 50-sendine hinnalisa on ebaproportsionaalne. Näiteks pandipakendisüsteem lisab joogitaarale kümnesendise hinnalisa. Ja Rimi kehtestatud viiesendine hind õhukestele kilekottidele kahandas nende tarbimist neli korda. Seega saanuks nende hinnangul ka väiksema lisatasuga soovitud efekti kätte. Praegune lahendus aga suretaks kulinaarialeti senisel kujul kiiresti lihtsalt välja, sest lisatasu on toidu hinnaga võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge.
Just sellega ongi ministeerium aga arvestanud.
"Enne direktiivi ülevõtmist oleme läbi viinud ühe uuringu, mis ongi öelnud, et see 50 senti võiks olla selline tarbijat mõjusalt mõjutav summa. Kindlasti kahe-kolme-viie-sendine juurdehindlus ei pruugi anda seda efekti, et inimene seda karbis pakendatud toodet ei osta," ütleb aga eelnõu väljatöötamist vedanud keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.
Miks siis tabab hinnalisa vaid lahtise toidu-joogi kaasaostmist?
"Kui inimene saab üle leti küsida, siis ta saab ise ka valida, kas ta läheb oma karbiga ja ei maksa seda raha või siis kasutab pandisüsteemi ja ei maksa seda raha. Kui tal on leti peal pakendatud toode, siis ta oleks fakti ees, et ta peab selle eest maksma - ta ei saa ise enam seda valikut teha või salatit sealt ümber näiteks panna," põhjendab Soomlais.
Alternatiiv on osta lahtist toitu oma taara sisse - siis lisatasu maksma ei pea.
Turul käivad küll esimesed katsetused korduvkasutatava pakendiringluse panditaaraga, ent tööstuslikes kogustes neid veel kasutusele võtta ei saa. Samuti on läbi mõtlemata, kuidas selliste pakendite tagastus korraldada. Kaupmehed vaatavad ministeeriumi otsa.
"Siin meil on see alternatiiv olemas, aga kui vaadata laiemalt, siis ma arvan, et alternatiivid on väga lapsekingades alles täna ja süsteeme kui selliseid ei ole veel välja töötatud. Ma arvan, et me natuke kiirustame sellega," ütleb Circle K kaubandusdirektor Diana Veigel.
Keskkonnaministeeriumi algne plaan nägi ette, et ka muu eelpakendatud valmistoit saab 50-sendise hinnalisa, ent toiduainetööstuse liit pani ministeeriumi sellest taganema. Nii jääb enam kui 95 protsenti pakendatud toidu plasttaarast, nagu juustu- ja singipakendid, lihapallide ja salatikarbid, lisatasust puutumata.
"Toidutööstuses ei ole täna veel selliseid alternatiivseid võimalusi plastkarbile, mis tagaks ka muu väga olulise toidu säilimisel, toidu ohutus ja säilivus näiteks. Ja kuna neid alternatiive ei ole, siis need on ka eelnõu keskmest väljas," põhjendab Sigrid Soomlais keskkonnaministeeriumist.
Ta lubab, et kui eelnõu vastu võetakse, jätab seadus kaupmeestele ilmselt vähemalt aasta üleminekuaega nõuetega kohanemiseks.
Toimetaja: Merilin Pärli