Üks neist on hiljuti ERR-is teemaks tõusetunud ühekordsetele toidupakenditele lisanduv 50-sendine maks, teine plastpakendijäätmete saastetasu ja hüppeliselt kasvav tasu segaolmejäätmete tekitamise eest.

EL-i ühekordse plasti direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse vähendada oluliselt ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarvitamist. Eesmärgi saavutamiseks mõeldi keskkonnaministeeriumis välja 50-sendine lisatasu iga ühekorrapakendi eest, millega inimene kulinaarialetist või kohvikust valmistoitu ning kiirtoidukohast karastusjooki või tanklast kohvi kaasa ostab, sõltumata materjalist.

"Lisaks minimaalse hinna kehtestamise nõudele on eelnõuga ette nähtud, et sellistele ühekordselt kasutatavate pakenditele tuleb müügikohas tarbijale pakkuda korduskasutatavat alternatiivi. Seega oleks tulevikus tarbijal võimalik valida, kas soovib kasutada ühekordselt kasutatavat pakendit ja selle eest lisatasu maksta või valida korduskasutatav alternatiiv ning lisatasu mitte maksta," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kaupmehed on selle algatuse peale juba häält tõstnud, pidades üksnes kulinaarialeti toodetele karbitasu kehtestamist ebaõiglaseks, mis selle niši välja suretab, kuivõrd 95 protsenti ühekorrapakenditest tuleb igalt poolt mujalt ehk tööstustest, täites nendega näiteks salati- ja vorstiletid, siis on keskkonnaministeerium võtnud sammu järelemõtlemiseks tagasi.

Heinma tunnistab, et pakendite hinnalisa on alles läbirääkimiste faasis ning võib veel muutuda.

"Ootame ära ka võimalikud alternatiivsed ettepanekud huvirühmadelt. See, kui palju eelnõu tarbijat rahaliselt tegelikult mõjutab, sõltub sellest, millises hinnalisas või alternatiivis kokku lepitakse," ütleb Heinma, lisades, et maksu vältimiseks võib klient osta toitu-jooki kaasa ka oma karbiga või kasutada mõnd korduvkasutatavate pakendite pandisüsteemi, kui need kasutusele võetakse.

Kohustus korduvkasutatavat alternatiivi pakkuda tekib alates 2024. aastast.

"Sellega võivad kaasneda kulud, mis on seotud korduskasutuspakendi kasutuselevõtuga ja korduskasutuspakendi ringlussüsteemi loomisega või
liitumisega juba olemasoleva korduskasutuspakendi ringlussüsteemiga. Samas on juba praegu Eesti turul olevate näidete puhul leitud, et korduskasutuspakendile üleminek võib ettevõttele kaasa tuua ka kulude vähenemise," lisab Heinma.

Heinma toob näiteks: võttes arvesse, et üks ühekordne toidupakend võib maksta orienteeruvalt 20 senti ning biolagunevad alternatiivid isegi kuni 60 senti, siis juhul, kui ettevõte müüb näiteks tuhat ühekordset pakendit kuus, see teeb 20-sendise omahinna juures aastaseks kuluks 2400 eurot. Seevastu pandisüsteemi ettevõtete liikmetasud korduvkasutatavate pakendite kasutamise eest varieeruvad vahemikus 0–25 euroni kuus, mis teeb aastaseks kuluks ettevõtjale kuni 300 eurot.

"Lisanduda võivad täiendavad kulud, mis on seotud korduskasutatavate toidukarpide pesuga. Eesti turul tegutsevate ettevõtete seas leidub pakkujaid, kes pakuvad juurde kohe ka pesuteenust, kuid on ka kokkuleppeid, kus toitlustuskoht on nõus ise korduskasutatavad toidukarbid pesema – see on eelistatud variant söögikohtades, sest nemad on harjunud ka kohapealseks kasutuseks mõeldud keraamilisi nõusid pesema," ütleb Heinma.

Samuti tuleb arvestada sellega, et kui pakendiettevõtjad kasutavad
korduskasutuspakendeid, siis nendele ei rakendu kulud, mis on seotud ühekorrapakendite kokkukogumise ja ringlusse suunamisega ning direktiiviga rakenduvaid prügikoristamise kulusid ei pea ettevõtted sellisel juhul samuti tasuma.

Plastpakendid täiendava maksu alla

See viibki teise seaduseelnõu juurde, mis keskkonnaministeeriumis valmimas on ja puudutab nii segaolmejäätmeid kui ka plastpakendeid.

Ministeeriumil on plaanis tõsta ohtlike ja tavajäätmete ladestustasu ning kehtestada uus tasuliik – plastpakendijäätmete saastetasu. Ohtlike jäätmete ladestustasu tõuseks eelnõu kohaselt 29,84 euro pealt tonnist 60 euroni tonnist, olmejäätmete ladestustasu aga 90 euroni tonnist.

Plastpakendijäätmetele saastetasu kehtestamine on aga osa laiemast muutusest, mis ei tulene mõnest eurodirektiivist, vaid on seotud Eesti tegevusprogrammiga.

"Kindlasti on iga inimene ise märganud, et enamik tema tekkivast prügist on plastpakend. Ja seda tihti ilma ilmselge hügieenilise faktori vajaduseta. Selles on EL kehtestanud nii sihtarvud ringlussevõtule ja edaspidi kogutakse liikmesriikidelt EL.i eelarvesse rahastust vastavalt sellele, kui palju plastpakendit
ringlusse võetakse. Süsteem sarnaneb teatud määral CO₂ heitega seotud meetmetega. Euroopa Liidu tasandil on nüüdseks kokku lepitud, et iga liikmesriik peab maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt EL-i ühiskassasse 80 senti. Ehk mida rohkem jääb Eestis plastpakendijäätmeid ringlusse võtmata, seda rohkem tuleb Eestil Euroopa Liidu eelarvesse maksta," selgitab Heinla.

Pakendi ja selle käitlemise eest lasub vastutus pakendiettevõtjal. Eelnõu kohaselt kannavad selle osa nn plasti omavahendi Eesti osamaksest pakendiettevõtjad, kes otseselt vastutavad turule lastavate pakendite koostise ja disaini ehk kokkuvõttes ka ringlussevõetavuse eest. Seetõttu rakendukski tasu juhul, kui plastpakendeid ei võeta ringlusesse ehk materjal väljub kasutusest kas siis ladestamiseks või põletamiseks.

"Plastpakendijäätmete saastetasu kehtestamine jäätmevaldajale otsest mõju ei avalda, ehkki ei saa välistada kaudset mõju toote hinna muutumisest, kui pakendiettevõtjad kannavad saastetasu kulu edasi pakendi hinda. Samas on tarbijatel võimalik valida pakend, mis on kergemini ringlusse võetav ja
seetõttu ka odavam," ütleb Heinma.

Jäätmete saastetasu tõstmise tulemusena muutub jäätmete liigiti kogumine segaolmejäätmete tekitamisest odavamaks.

"See on oluliseks eelduseks inimeste suhtumise ja käitumise muutmisel keskkonnasäästlikumaks. Jäätmete saastetasu tõstmine motiveerib jäätmetekitajaid, sh elanikkonda üha enam oma jäätmeid liigiti koguma ja taaskasutusse suunama, kuna see on odavam," selgitab Heinma.

Ministeerium on veendunud, et enamik tekkivatest jäätmetest on võimalik suunata taaskasutusse. Mitmed liigiti kogutud tavajäätmed, nagu paber või metall saavad ümbertöödelduna uue väärtuse, mistõttu on nende kogumine ja ümbertöötlemisse suunamine majanduslikult tasuv.

"Sel põhjusel on eriti oluline, et jäätmetekitaja just liigiti kogumise otsuse teeks," ütleb Heinma. "Eestis on kulud jäätmeveole praegu ühed madalamad ning sageli inimesed ei teagi, kui palju nad jäätmeveo eest maksavad. Mõnes piirkonnas on see isegi alla ühe euro ühe tühjenduskorra eest."

Segaolmejäätmete teenustasu hinnad jäävad vahemikku 5,32 eurost Kohtla-Järvel kuni 44,40 euroni kuupmeetrist Lääne-Saaremaal.

"Kuid üksikmajapidamistes kasutatavad konteinerid on valdavalt 240-liitrised, seega saame kuupmeetri hinna umbes neljaga jagada," lisas Heinma. "Jäätmeveo hinnad suure tõenäosusega edaspidi tõusevad, aga inimesel on võimalik oma käitumisega hoida neid mõistlikuna printsiibil "kogun liigiti, maksan vähem"."

Nii saab jäätmeid liigiti kogudes segaolmejäätmete konteineri väiksema vastu vahetada, mille tühjendamine on soodsam.

"Panuse arvestamine jäätmekäitlusesse peaks saama loomulikult osaks inimeste igapäevaelust. On selge, et inimestes jäätmete liigiti kogumise motivatsiooni jätkuvaks tõstmiseks on vajalik ka teavitustöö," toonitab Heinma.

Plastpakendijäätmete saastetasu hakkaksid tasuma pakendiettevõtjad ja
taaskasutusorganisatsioonid alates 2025. aastast selle koguse plastpakendijäätmete eest, mida pole korduskasutuseks ette valmistatud või ringlusse võetud.

"Eesmärk on suunata igat pakendiettevõtjat nii mõtlema läbi enda pakendieelistust ja disaini kui ka tagada, et oleme valmis plastpakendiga seotud
kohustuste kasvuks "saastaja maksab" printsiibist lähtudes. Pakendi ja selle käitlemise eest vastutab pakendiseaduse järgi pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon, kui pakendiettevõtja on kirjaliku lepingu alusel oma kohustused talle üle andnud. Seega rakendub ka saastetasu just neile," selgitab Heinma.

Need uued maksud ei pruugi aga jääda jäätmekäitluses viimasteks.

"Kindlasti on jäätmevaldkonna korrastamiseks ja optimaalsemate lahenduste leidmiseks teha veel teisigi seadusemuudatusi valdkondlikes õigusaktides. Äsja valmis ka Maailmapanga koostatud analüüs, milles rahvusvahelise kogemusega jäätmevaldkonna eksperdid süüvisid Eesti olustikku ning tõid välja probleemid ja võimalikud soovitused, mida Eestis peaks tegema, et saavutada olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid," ütleb Heinma.

Analüüsi pinnalt soovib keskkonnaministeerium lähiajal välja töötada täiendavad
ettepanekud, millega ringlussevõtu eesmärke saavutada ja jäätmevaldkonda tervikuna ametnike hinnangul tõhusamaks muuta.