"Siin me oleme": mida teeb inimesega pikk Covid?

Ühes koroonaviirusega hakati õige pea rääkima ka koroonajärgsest sündroomist või siis nii-öelda pikast Covidist, mille puhul inimene põeb Covid-19-haiguse läbi, ent terveks saamise asemel tekivad aina uued kaebused. Kui hästi oskavad Eesti arstid Covidi-järgset sündroomi diagnoosida ja kuidas on haigus inimeste elu mõjutanud, räägib lähemalt tänane ETV saade "Siin me oleme".

Covidi-järgse sündroomi selgemad sümptomid on krooniline väsimus, hingeldamine, kaotatud töövõime. Aga on ka närvikahjustusi, südamelihaste põletikku ning lisaks veel üsna eriskummalisi nähte, milles Covidit esmapilgul kahtlustada ei oskakski.

Aasta algul Covid-19 põdenud 50-aastane pealinlane Kady Kundla seisis lisaks tavapärastele koroonasümptomitele silmitsi ka kõhulahtisusega, mis pole senini möödunud.

"Süüa ei saanud, sellepärast et 15 minutit või pool tundi peale söömist tuli väga kiire minek WC-sse," kirjeldab Kundla veidrat sümptomit. Kõhulahtisusega pistab ta rinda tegelikult senini.

"See koroona otsis organismis üles kõik vähegi nõrgad kohad," möönab Kundla, kelle jaoks oli kõige suurem proovikivi painav väsimus. "Mul oli kogu aeg väsimus ja jõuetus, riidesse panek oli kohutavalt suur katsumus," kirjeldab Kundla. "Kaks liigutust tegin ja kohe oli nahk märg ja enam ei jaksa. Prügi välja viimine oli tunniajane üritus."

Medicumi taastusarsti Aleksanda Butšelovskaja sõnul on just väsimus see, mis tabab pika Covidi puhul kõige sagedamini, aga ka see, mida mõistetakse kõige vähem.

"Ümbruskond ei mõista inimest. Tema tunneb, et ta on väsinud, et ta ei saa tööle tagasi, et ta ei saa hakkama igapäevaste toimingutega ja tema ümbruskond hakkab ütlema, et mis sa lamad siin diivani peal, mina põdesin sama raskelt kui sina või isegi raskemini ja minul ei ole häda midagi," kirjeldab Butšelovsakaja probleemi olemust.

Tema sõnul on see inimesele väga solvav, samas on neil raske aru saada, miks see väsimus on ja kust see tuleb.

Huvitaval kombel pole Covidi-järgne sündroom kuigi valiv. See murrab nii neid, kes haiged olnud põgusalt, kui neid, kes haiglas hinge vaakunud.

39-aastane Heikko Laas oli 2020. aastal, koroonapandeemia alguses, kõige noorem kunstlikule hingamisele viidud patsient. "Jäin palavikku ja vedelesin kodus üheksa päeva, kaks korda kutsusin endale ka kiirabi ja teise korraga võeti mind siis kaasa," meenutab Laas.

"Olin kaks päeva Covidi-osakonnas ja peale seda pandi mind kunstliku koomasse," lisab ta. Olukorra paranemise asemel läks aga olukord halvemaks. "Laupäeval pandi mind koomasse ja kolmapäeval siis helistati (haiglast helistati mehe abikaasale - toim.) mulle koju ja öeldi, et meie poolt on kõik tehtud. Kui ta ise välja võitleb, siis võitleb, aga olukord on halb," meenutab Laas.

Heikko abikaasa Katre Laasi sõnul oli see tema elu kõige kohutavam päev. "Minu jaoks oli kõige raskem see, et meie lastele ei jäänuks oma isast mälestust, sest kolme- ja viieaastane ei jää mäletama," räägib Katre Laas.

Heikko Laasi olukord hakkas aga siiski paranema. Ta oli kokku kümme päeva kunstlikus koomas ja kuu aega haiglas. Paranemine kestab aga senini.

"Siin me oleme. Krooniline koroona" algab ETV-s kell 20.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: