Eestis saab tõhustusdoose kas Pfizeri või Modernaga

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: DoroT Schenk / Pixabay

Eesti kasutab koroonavaktsiini tõhustusdoosideks mRNA vaktsiine, sõltumata sellest, millega on algne vaktsineerimiskuur tehtud.

Eesti immunoprofülaktikakomisjon on heaks kiitnud kaks vaktsiini, millega tõhustusdoose teha: Pfizer/Biontech ja Moderna. Pfizer sai selle loa esimesena kätte, mistõttu on enamik inimesi, kel tõhustusdoos käes, saanud just Pfizeri süsti. Emma-kummaga vaktsineeritakse inimesi, sõltumata sellest, kas nad on varem vaktsineeritud AstraZeneca, Jansseni, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga.

Ka juhul, kui inimene on juba algse kuuri saanud Pfizeri või Modernaga, võib ta tõhustusdoosi lasta teise vaktsiiniga teha.

Immunoprofülaktikakomisjoni liige Irja Lutsar ütleb, et Euroopas on pigem soositud ristvaktsineerimine, samal ajal kui USA-s hoitakse ühe vaktsiini joont.

"Segamine pole keelatud," ütles ta ERR-ile, lisades, et uusimad teadusandmed peavad nn segamist isegi soovitatavamaks.

"Võtke see, mida teile pakutakse. Nad on üsna võrdsed," lisas Lutsar.

Tõhustusdoos tehakse kas täisdoosi Pfizeri või poole doosi Modernaga, sest vaktsiinide annused on eri suuruses. Kui Pfizeri vaktsiini täiskogus on 30 mikrogrammi, siis Modernal koguni 100 mikrogrammi. Seetõttu piisab revaktsineerimiseks Moderna puhul poolest doosist ehk 50 mikrogrammist.

"Moderna vaktsiini ennast on ampullis oluliselt rohkem ja tõhustusdoos tehakse millegi peale juba, mistõttu pole ka neid antikehi nii palju tarvis kui alul. On ju ka üsna loogiline, et mida kõrgem on selle aine kontsentratsioon, seda enam tekib ka antikehi ning seda rohkem on ka kõrvalnähte," põhjendas Lutsar Moderna poole doosi soovitust.

Lastevaktsiin võib loa saada detsembris

USA-s on Pfizer 6–11-aastastele süstimiseks juba heakskiidu saanud. Euroopa Ravimiamet arutab seda tõenäoliselt detsembris. Lutsar lisas, et Eesti teeb oma otsuse seejärel juba kiiresti, kui luba käes.

Pfizeri lastevaktsiini annus on 10 mikrogrammi.

Samuti võib tulla otsus, et Jansseni vaktsiin vajab ka teist doosi, sest selle mõju on osutunud teistest vaktsiinidest nõrgemaks.

"Janssen tõenäoliselt siiski ei ole ühe doosi vaktsiin, tuleb üks tõhustusdoos kindlasti veel otsa teha," ütles Lutsar. 

Näiteks USA-s tehakse Jansseniga teine doos kahe kuu möödumisel esimesest. Euroopa ravimiamet pole oma seisukohta veel kujundanud.

Eestis tehakse Jansseni vaktsiinile praegu tõhustusdoos samamoodi nagu teistegi vaktsiinide puhul – kuus kuud pärast vaktsiinisüsti ja kas Pfizeri või Moderna vaktsiiniga.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: