Lutsar: lähikontaktsete pereliikmete karantiin hoiaks ära uued piirangud

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar rääkis ERR-ile, et Eesti inimeste mõistlikkus on viinud nakatumise kõigis maakondades ja vanusegruppides langusesse ning järgnevaid piiranguid aitaks ära hoida lähikontaktsetele pereliikmetele karantiini kehtestamine.

"Mida teadusnõukoda endiselt soovitab, on see, et kuna palju nakatumisi toimub kodudes, peab nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestele koduse lähikontakti järgselt mingi karantiini kehtestama," rääkis Lutsar.

"Meie pakume välja, et see võiks olla seitse päeva ja lõppeda PCR-testiga. Praeguses olukorras see võimaldaks kõiki järgnevaid meetmeid ära hoida."

Ta lisas, et järgnevaid piiranguid aitab vältida ka olemasolevatest piirangutest kinnipidamine. Ehkki esmaste vaktsineerimisdooside hoogustumine nakatumise langusele veel mõju avaldada pole saanud, on Lutsari sõnul väga kiirelt positiivset mõju avaldanud 80 000 tõhustusdoosi saanud inimest.

Ta leidis, et Eesti inimesed on mõistlikud ning on valmis oma elu ümber korraldama, tunnetama riski ja oma avalikku elu tagasi hoidma ning seetõttu ei ole siin vaja nii karmi lähenemist kui Lätis.

"Võib-olla, mis meil ka töötas, kõigis kogukondades siiski tunnistati ja tunnetati, et olukord on väga tõsine," analüüsis Lutsar, miks on suudetud nakatumisnäitajad Eestis pöörata langusesse. "Me oleme sellest enne ka rääkinud, et ega ükski piirang ei tööta, kui inimesed sellest kinni ei pea."

Lutsar tõi näite, et Tartus on poodi minnes väga raske leida ilma maskita inimest. Samuti selgitas ta, et igas maakonnas on inimesed mõistnud olukorra tõsidust ja ka PCR-testiga positiivse koroonaproovi andnud inimesed ja nende lähikontaktsed on üle vaadanud oma edasise käitumismustri.

Lutsar selgitas, et praeguseks on Eestis lasknud end vaktsineerida ilmselt kõik soovijad ja nendeni, kes seda seni teha pole lasknud, jõudmine on väga keeruline. Seetõttu tuleks tema arvates keskenduda edaspidi eeskätt tõhustusdooside tegemisele ja seda eriti hooldekodudes.

Nimelt möönis Lutsar, et eelmisel nädalal tuli juurde palju hooldekodude koldeid: "Mida peab küll ütlema, hooldekodudes eelmisel nädalal oli vist üle 570 nakatunu, aga haiglasse satub neist väga vähe ja surnuid nende hulgas on oluliselt vähem kui jaanuarikuus, kui hooldekodude inimesed ei olnud vaktsineeritud."

"Jah, vaktsiini poolt tekitatud immuunsus hakkab vananema, kuna seal on väga vanad ja haiged inimesed, kelle immuunsus püsib halvemini kui noortel ja täiesti tervetel inimestel. Hooldekodudes tõhustusdooside tegemine peaks küll olema kõige esimene prioriteet."

Lutsar sõnas, et esmalt tuleks vaadata meetmeid, kuidas saab piiranguid vältida. "Ütlen ausalt, et mina ühtegi meetodit, mis inimestele kiirelt immuunsuse tooks peale vaktsineerimise ei näe."

"Kui ma vaatan haigla andmeid, siis 70 protsenti haiglas olevatest inimestest ei ole ühtegi vaktsiinidoosi saanud ja 90 protsenti intensiivravil olevatest inimestest ei ole ühtegi vaktsiinidoosi saanud: see on see pomm, mille otsas me tegelikult istume."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: