Kui  koroonakulude eest saaks kellelegi esitada arve, siis kaks aastat pandeemiat on haigekassale maksma läinud üle 100 miljoni euro. Pea pool sellest summast ehk ligi 57 miljonit on läinud maksma koroonahaigete ravi, 50 miljonit on kulunud isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasude ja haiglate valmisolekutasudeks.

Haigekassa värskest analüüsist selgub, et vaktsineerimata inimeste raviarved on märksa suuremad kui vaktsineeritud haigetel.

"Vaktsineeritud inimeste aeg haiglas on lühem, vaktsineeritud inimese kulu, kui ta COVID-iga haiglasse satub on ligikaudu 1000 eurot väiksem kui vaktsineerimata inimesel. Meie ravirahal on piirid," ütles haigekassa juht Rain Laane.

Laane lisas, et selle 59 miljoniga, mis on kulunud COVID-i jaoks, saaks aasta aega ülal pidada päris mitut maakonnahaiglat. "Praktiliselt enamus maakonnahaiglaid, nende aasta eelarve on see summa," märkis ta.

Kui kaitsepoogitud inimese haiglaravile  on kulunud keskmiselt 3628 eurot, siis vaktsineerimata inimeste puhul oli haiglaarve pea veerandi võrra suurem ehk  4654 eurot. Muide, umbes sama palju maksab üks põlve- või puusaliigese operatsioon.

Haigekassa andmetest nähtub, et vaktsineerimata inimesed olid keskmiselt haiglas 13 päeva, vaktsineeritud pisut kauem ehk 16. Laane sõnul on sellele lihtne selgitus.

"Vaktsineerimata inimesed satuvad mitu korda tihedamini intensiivravi palatisse, hingamisaparaadi alla ja kokkuvõttes nende suremus on ka kõrgem," lausus ta.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on selle aasta esimese üheksa kuuga  koroonapatsientide raviks kulunud 10 miljonit ja ravijuhu keskmine maksumus on veidi üle 8000 euro.

"Meie keskmine statsionaarne ravijuht ongi ligikaudu 4000 eurot ehk meil on üsna kõrge maksumusega ravijuhud. Kui vaadata Eesti haiglate keskmist, siis see on ligikaudu 3000 eurot," ütles PERH-i finantsjuht Taavi Gröön.

Eesti seni kõige suurem haiglaarve on küündinud 422 000 euroni ning see koroonapatsient oli haiglas 156 päeva, sellele summale lisanduvad veel töövõimetushüvitise ja ravimite kulunud summad.

"Kui ma meie haigla numbrite järgi vaatan, siis haiglaravil ehk statsionaarsel ravil tähendaks see ligikaudu 140 patsiendi ravi. Kui vaadata ambulatoorset  ehk eriarsti vastuvõtule tulevat ja sinna kaasnevat protseduuri või teenust, siis ligi 4000 ravijuhtu," märkis Gröön.

Koroonahaigete raviks on mitu korda saadud riigieelarvest lisaraha. Kuna ravikulud jätkavad kasvamist, siis nüüd minnakse haigekassa reservide kallale.

"Reedel tegi haigekassa nõukogu otsuse viia vabariigi valitsusse soov kasutada kuni selle aasta lõpuni 11,79 miljonit," ütles Laane.