Novikov: tähtis on linnahall korda saada, mitte kellele see kuulub
Linnahalli renoveerimise saab enda õlgadele võtta see, kes pakub tuleval aastal välja äriplaani, mis maksumaksjalt kõige vähem tuge nõuaks. Oluline on ka tööde lõpptähtaeg ning pole välistatud, et linlastele oluline maamärk vahetab investori leidmiseks omanikku.
Tuleva aasta aprilliks koostab AS Tallinna Linnahall hanketingimused, mille järgi otsitakse erapartner, kes üha inetumaks muutuva hoone korda teeb.
"Eesmärk on kujundada need hanketingimused selliselt, et täiendav finantseerimine avaliku sektori poolt oleks minimaalne," ütles ettevõtte nõukogu esimees, abilinnapea Andrei Novikov.
Teine eesmärk on hoonemürakas võimalikult kiiresti taas inimestega täita. Linn võttis ühendust 36 ettevõttega ja jõudis järeldusele, et kõige varem saadaks töödega valmis 2026. aastal.
"Kui kõik läheb plaanipäraselt, kui leitakse see pakkuja, kui ei teki üleliigseid takistusi muinsuskaitseliselt poolelt ja kui selle potentsiaalse investori äriplaan vastab ka detailplaneeringule, siis teoreetiliselt on see ajaliselt selles piires võimalik," vahendas Novikov ettevõtjate hinnangut.
Abilinnapea sõnul hakkavad hankel konkureerima erinevad äriplaanid. Nendest peaks selguma, kui palju soovib investor ise panustada ja kui palju tuge oodatakse linnalt.
"Sisuliselt oleks tegu vähempakkumisega," ütles Novikov. Hanke võidaks see, kes ütleks, et soovib ainult linnahalli ja teeb selle korda. Tänaseks on aga selge, et ükski ettevõte nii väikse pakkumisega ei tule ning linn peab oma osa juurde panema. "Linna osalusena võib tõlgendada ka kõrvalolevat kinnistut."
Edasi saabki määravaks, mida võimalik investor täpsemalt soovib. 2017. aasta detailplaneeringu järgi võib linnahallist sadama poole jäävale alale rajada nii äri-, elu- kui ühiskondlikke hooneid, peaasi, et need ei küündiks kõrgemale, kui linnahalli katus.
Ala on kruntideks jagatud ja kuulub praegu linnale. Novikovi sõnul soovitakse hanketingimused teha nii, et investoritel oleks äriplaani pakkumisel võimalikult vabad käed.
"See võib tähendada, et ma ostan turutingimustel kõrvalkrundi ja teen sinna midagi, mis aitab linnahallil funktsioneerida. Teine variant on, et ma taotlen sinna hoonestusõiguse, mis võimaldaks ka luua sinna midagi. Kolmandaks võib olla, et jagame selle maatüki, mis on kõrval, kolmeks ja ma olen nõus ühe tüki ostma ära ja ülejäänuga mul ei ole midagi teha," loetles Novikov.
"Neljandaks ja viiendaks ja kümnendaks on samuti erinevad variandid, mida ei olegi täna võimalik meil endal täpsemalt kirjeldada."
Novikov selgitas, et ettevõtted on toimiva äriplaani koostamisel oluliselt osavamad kui linnavalitsus. Sestap soovitakse just teiste ideid kuulda ning ise võimalikult vähe raame seada.
"Näiteks, kui me vaatame Tallinki kontseptsiooni, siis seal polnud isegi kõrvalkinnistutest juttu, vaid võimalusest ehitada kõrvale sadam, et selle kaudu saada rahavoolist katet linnahalli enda renoveerimiseks," tõi Novikov näiteks. "Ka selline asi on võimalik. Ehk täna ongi kõik võimalused laual."
Ka see, kellele linnahall pärast valmimist kuulub, võidakse hanke tingimustes lahtiseks jätta. "See, kas ta kuulub erasektorile või riigisektorile või on omanikuks linn ja operaatoriks mõni ettevõte, kes kas kuulub linnale või kuulub erainvestorile, minu hinnangul pole sellel absoluutselt tähtsust," ütles Novikov ning rõhutas, et kõige olulisem on linnahall korda teha.
Äriplaanis peab muu hulgas lahti kirjutama, mida täpselt linnahallis tegema hakatakse. Põhiline ehk konverentsi- ja kontserdisaal jäävad paika, kuid sellele saab pakkuda lisa. Novikov tõi näiteks Kultuurikatla.
"See funktsioneerib täna nii kontsertpaigana, konverentsipaigana kui ka rendib ruume. Ja huvitaval kombel on sellisest kultuuriobjektist saanud iseendaga majanduslikus mõttes täiesti toimetulev üksus."
Novikovi sõnul on oluline, et äriplaan, millega konkursil osaletakse, päriselt töötaks. Ta tõdes, et ka ettevõtetele on selle koostamine paras pähkel, sest küsimusi on veel palju. Hanketingimusi koostades tuleb neile võimalusel vastused leida.
"Üks osa abist, mida linnalt tahetakse, on see, et me aitaksime mõista, mida täpselt tohib teha ja mida ei tohi teha. Kui palju tuleb restaureerida, mitte nullist ehitada," ütles Novikov, kelle sõnul oleks investorid hulga lihtsam leida siis, kui vana hoone asemele saaks uue ehitada.
"Nii saaks odavama ja majanduslikult paremini toimiva hoone. Siin aga tuleb toimetada olemasolevate seinade sees, mis on suuresti muinsuskaitse all," sõnas Novikov.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi