"Meil oli plaanis Linnahalli ala esialgse kontseptsiooniga välja tulla juba aasta alguses, aga kuna kontseptsiooni väljatöötamise käigus otsustasime, et visioon peab olema laiem, see ei peaks puudutama ainult Linnahalli, vaid tervet piirkonda vanalinnast mereni, siis võtab visiooniga välja tulemine veel aega," rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ERR-ile.

Tähelepanu keskpunktiks jääb igal juhul mereäärne ala, aga uue näo saav piirkond peab olema seotud nii vanalinna kui ka Viru ringiga, rõhutas linnapea. "Visioon on peaaegu valmis, aga mis ei ole veel valmis, on äriplaan, sest sellist kontseptsiooni ei ole võimalik ellu viia ilma erasektorita. Nagu oli ka varem plaanis Linnahalli rekonstrueerimisel kaasata erasektori partnerit, on ka praegu meil plaanis leida arendajad, kes oleks huvitatud osalema suure kontseptsiooni elluviimisel," selgitas Kõlvart.

"Linnal on mere ääres maaressurss – maatükid, krundid –, mis lähevad selle kontseptsiooni sisse ja me ootame siis arendajaid, kes on huvitatud enda äriprojekti realiseerimisel arvestama ka linna üldise visiooniga," sõnas linnapea.

Äripakkumine ehk kuidas täpsemalt arendajad motiveerida, on praegu veel sõnastamisel, aga linn on valmis kõnealuseid mereäärseid krunte ka müüma. "Aga ainult sel tingimusel, et arendaja viib ellu üldise kontseptsiooni koos linnaga. Kui see tingimus sobib, siis neid ülejäänud detaile ja tingimusi saab läbi rääkida," sõnas Kõlvart.

Kõne all on krundid, mis asuvad Linnahallist paremal pool, kui vaadata sinna suunda näoga mere poole seistes. "Nende kruntide maht on küllaltki suur ja me loodame, et see on piisav motivatsioon võimalikule arendajale," sõnas Kõlvart.

Linna peamine huvi ala arendamisel on uus mereäärne linnaruum: et oleks rohkem kvaliteetset avalikku ruumi ja rohealasid. Kõlvart ütles, et jutt käib "põhimõtteliselt teist laadi linnaruumist, mida võib-olla Tallinnas kuskil veel ei ole."

Potentsiaalsed partnerid erasektorist on linna poole otsepöördumisi juba teinud ja linn on nendega suhelnud. "Püüdsime saada mingit indikatsiooni, mis on võimalik ja mis on nende võimalik huvi. Võtame seda arvesse ja siis peaks toimuma konkurss. Praegu näeme, et huvilisi oleks kindlasti rohkem kui üks," sõnas Kõlvart.

Linnahalli hoone saatus lahtine

Kõlvarti sõnul peaks Linnahall säilima eelkõige kontseptsioonina. "Meie eesmärk on kaasaegne kontserdisaal ja konverentsikeskus. Konkursi üks teema on, kuidas seda realiseerida lähtuvalt kaasaegsetest võimalustest ja tehnoloogiatest," sõnas linnapea.

"Selle koha väärtus seisnebki selles, et esiteks on Linnahall selline unikaalne maamärk, aga sisu poolest see peaks vastama ka linnaelanike ootustele ja ma arvan, et kontserdisaal on kindlasti selline asi. Lisafunktsioonina võiks tulla sinna suur rahvusvaheline konverentsikeskus, aga Linnahalli funktsionaalsus võiks olla veel laiem. Mida rohkem funktsioone – seda suurem oleks tegelikult ka äriline huvi," rääkis Kõlvart.

Kas tänane Linnahalli hoone peaks säilima, tuleb Kõlvarti sõnul läbi analüüsida, sest 1980. aastal valminud hoone on kehvas seisus. "Praegu oleme saanud ka selliseid signaale, et see väärtuslik osa, mida me praegu näeme, seda on väga raske säilitada. Hoone seis on juba selline, et selle samal kujul säilitamine on väga keeruline juba tehnoloogiliselt ja puhtfüüsiliselt," rääkis Kõlvart.

Kõlvart meenutas, et muinsuskaitse hinnangud Linnahallile on küllaltki paindlikud. Need olid jutuks siis, kui oli kõne all Estonia ooperimaja rajamine Linnahalli, meenutas Kõlvart.

Praegu pole võimalus, et ooperiteater võiks tulla Linnahalli või üldse mereäärsesse piirkonda, Kõlvarti sõnul eriti tõenäoline. "Täna see teema ei ole nii aktuaalne, sest Estonia inimesed on andnud väga selge sõnumi, et nemad ei soovi senisest asupaigast kuskile kolida. Me mäletame, et endine Estonia direktor oli mere äärde kolimise idee autor ja eeskõneleja. Linn seda kontseptsiooni ka toetab, aga me ei saa seda Estonia teatrile peale suruda," sõnas linnapea.

Linnavalitsusel on uut mereala visiooni kavas avalikkusele tutvustada veel sellel aastal.