"Rahva teenrite" hinnangul võib Eesti migratsioonitülist kergelt pääseda

Foto: ERR

Eestil on lootust pääseda Valgevene režiimi korraldatud migratsioonitülist Euroopa Liidu riikidega kergelt, kuna meie piirivalve on selleks valmis ning sama ei ole meil ühispiiri Valgevenega, leidsid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.

"Meie riigijuhid pole väga palju avalikult seda teemat kommunikeerinud, aga tundub, et valmistumine algas juba siis, kui rünnati Leedut," rääkis Aivar Hundimägi. Tema sõnul olevat kuuldavasti Venemaaga külgneva Koidula piiripunkti juures juba tehtud ettevalmistusi, kui peaks tekkima vajadus seal põgenikelaager püstitada. "Mulle tundub, et meil on parem valmisolek [kui oli Leedu ja Lätis]," rääkis Hundimägi.

Eesti parema valmisoleku suhtes väljendas lootust ka Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio.

Saatejuht Indrek Kiisler ERR-ist märkis, et Eesti kõrvalejäämisele võib kaasa aidata ka see, et meil pole ühispiiri Valgevenega ning Venemaa ei soovi migrante sealt oma territooriumile lasta.

"Venemaa osaleb paljudes konfliktides üle maailma. Aga need kõik on teiste riikide territooriumil, ka Valgevene. Ma arvan, et Venemaal ei ole huvi oma territooriumile neid konflikte tuua," leidis Kiisler.

Viimastel päevadel on räägitud sellest, et Valgevenesse, Poola ja Leedu piiri taha jäänud migrandid võidakse Venemaal asuva Pihkva lennuvälja kaudu Eesti poole suunata.

Kiislerit toetas ka Hundimägi, kelle hinnangul, kui Venemaa tahab mängida vahendaja rolli, aidates Euroopal ja Valgevenel seda kriisi lahendada, siis ta ei saa ise konfliktis nähtav osapool olla. "Siis ta ei saa ju enam vahendaja olla," tõdes Hundimägi.

Kiisleri sõnul on oluline jälgida ka seda, mida teeb Soome. "Neil on erinevalt meist olemas otsekontaktid Venemaa juhtkonnaga, president Sauli Niinistö kohtus alles paar nädalat tagasi Vene presidendi Vladimir Putiniga. Kui näeme, et Soome hakkab tegema väga aktiivseid ettevalmistusi, siis on ka meil põhjust muretseda," rääkis Kiisler.

Kaio pidas praeguses olukorras positiivseks, et kriisi raskuspunkti kannab Poola, mis on suur riik. Poolal on jõudu seda vastasseisu hoida. Lisaks tuleb talle kasuks ka ajalooline taust – Poola jäi Teises maailmasõjas suurvõimude vahele ning see tekitab Läänes süütunnet, tõdes Kaio.

Puudutades selles kontekstis Eesti ja Venemaa suhteid, leidsid kõik kolm, et olgugi meie kahepoolsed suhted halvad, on mingisugustegi suhtluskanalite hoidmine parem kui igasuguste kontaktide puudumine.

Lisaks oli saates juttu ka võimujaotamisest Tallinnas ning koroonakriisist, vaktsineerimisest ja koolide olukorrast – nende osalisest sulgemisest ja testimisest koolides.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: