Eestil ei ole piiri Valgevenega nagu Poolal, Leedul ja Lätil ning piiril Venemaaga esialgu massilist rändesurvet ei ole. Samas räägitakse Pihkva lennujaamast kui uuest võimalikust migratsiooni kanalist, vahendas "Aktuaalne Kaamera. Nädal".

"Ma ei tähtsustaks Pihkva lennujaama üle. See on seal kümneid aastaid olnud. Sealt toimuvad lennud Moskvasse iga päev ja ka teistesse riikidesse. Seega pole meie jaoks täna nii oluline, mis toimub Pihkva lennuväljal, vaid oluline omada infot, millal keegi pahatahtlik hakkab kasutama lennujaama selleks, et illegaale piirile vedada," rääkis PPA peadirektor Elmar Vaher.

Eesti-Vene maismaapiiri väljaehitamine on alles algusjärgus.

"Kui me räägime 135-st kilomeetrist maismaapiirist, siis oleme alustanud ehitamist alt kolmikpunktist, umbes 20 kilomeetrit on kaetud taraga, meil on taristu, mis tõkestab piiriületust, aga mitte täielikult. Oleme alustanud projekteerimist, et esimesel võimalusel paigaldada sinna ka tehnilised seadmed, sest eesmärk on ju saavutada 100-protsendiline olukorra ülevaade, mis piiril toimub," rääkis Vaher.

Vaheri kinnitusel on ka olemas valmisolek kiireks reageerimiseks, tõmmata piirile ajutised okastraattõkked ja paisata sinna lisajõudu.

"Me lõpetame ilmselt osade teenuste tagamise siseriigis – Paides, Haapsalus, Pärnus. Viime lisaressursse, kasutame oma kiirreageerimisvõimet koos näiteks vanglate eriüksusega ja loomulikult selliseid suuri operatsioone me viime läbi koos partnerite Kaitseliidu ja kaitseväega," ütles Vaher.

"Politsei koondab oma jõude teistest regioonidest, annab meile eelhoiatuse ja vastavalt sellele me kas aitame politseid nendes teistes regioonides korda tagada ja samal ajal valmistame ette kaitseliitlasi. Kaitseliitlased on valmis välja tulema kuue-kaheksa tunniga oleme valmis appi minema," rääkis Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Samas on Eestil Venemaaga pikk piir ka Peipsil ja Lämmijärvel.

"Kui on külm talv ja Lämmijärv ja Peipsi nurk jäätub, tekib maismaa olukord, siis me peame olema selleks valmis. Seal meie kasuks mängib kaugenägemine, me suudame operatsiooni ehitada nii, et oleme õigel ajal õiges kohas," rääkis Vaher.

"Teine on olukord, kus järv pole jääs, vaid vesi on lahti ja külm. Siis sellest operatsioonist võib saada päästeoperatsioon, kus inimeste kummipaadid pole selleks mõeldud ja juhtub õnnetus," ütles Vaher.

Iseküsimus on, miks Lukašenko seda kõike teeb. Kindlasti on tal soov Euroopale sanktsioonide eest kätte maksta ja sundida endaga rääkima. Aga kas ainult?

"Piir on üks asi, kui sellele on valgus koondatud, järelikult on mõtet vaadata sinna, mis on varjus ja varjust me leiame gaasi, Ukraina piiri – see tähendab Ida-Ukraina ja Donbassi," rääkis endine suursaadik Poolas Harri Tiido.

Lukašenko on ähvardanud võimalusega sulgeda gaasitransiit Euroopasse läbi Jamal-Euroopa gaasijuhtme. Ilmselgelt ei teeks ta seda ilma Moskva nõusolekuta. Ja kuigi Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et ei toeta gaasitransiidi peatamist, võib sellega ähvardamine olla talle sobiv.

"Moskval võib-olla on vaja leida põhjendusi, miks mitte mõnda aega veel Euroopale gaasi mitte anda. Nord Stream 2 ei ole veel saanud kasutusluba, seda oleks vaja kiirendada ja nüüd on vaja näidata, et te olete hädas," sõnas Tiido.

"Kuigi kui vaatame Gazpromi tegevust, siis järgmiseks aastaks ei ole nad Jamal-Euroopa gaasitorus üldse mingeid võimsusi broneerinud. Ja ka praegu nad kasutavad umbes viiendikku selle võimsusest, samal ajal on nende Euroopa hoidlad endiselt väga tühjad, võrreldes keskmisega," rääkis Tiido.

Samas on Venemaa koondanud taas vägesid Ukraina piirile ja Lukašenko teatas mõne päeva eest, et üle piiri on Valgevenes asuvatesse põgenikelaagritesse relvi toimetatud, lisades mõistatuslikult, et need pärinevad Donbassist.

"Me näeme väga laiahaardelist provokatiivset tegevust, mis on fokusseeritud Leedule, Poolale, aga laiemalt Euroopa Liidu ja NATO vastu. Kuidas muidu tõlgendada seda, et Venemaa on saatnud patrullima oma raskepommitajad. Me teame, et Vene väekoondised on Valgevenes sees. Hiljuti lõppes õppus Zapad 2021 ja üks selle stsenaariumidest oli nii-öelda terrorismivastane tegevus, mis lähtuks Venemaale Lääne poolt," sõnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ramon Loik.

Mõnedel andmetel pärineb osa piirile toodud migrantidest Tadžikistanis asuvatest Afgaani põgenikelaagritest ja Iraagist. Ühesõnaga, tegu on lahingkogemuse ja väljaõppega meestega.

"Need mehed võivad olla need nii-öelda "rohelised mehikesed", kes satuvad teisele poole piiri ja võivad sealt rünnata Valgevene piirivalvet, andmaks põhjust vastu tulistamiseks ja nii see ratas käima läheb," rääkis Tiido.

Igal juhul peaks olema selge, et Lukašenko ei tegutse omapäi, vaid kooskõlastatult Kremliga.

"Venemaa jaoks on tegemist laiema mänguga ja Lukašenkost on saanud sisuliselt Kremli ketikoer," ütles Loik.