Mõnele ei meeldi tuulikulabade vuhisev hääl, teist muudab murelikuks võimalik vibratsioon, kolmas leiab, et tuulepark on silmale inetu vaadata. Kõik need argumendid lisavad ainult kruusa tuuleparkide arendamise niigi aeglasesse masinavärki.

Et rohepööre pisut libedamalt läheks, tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium augustis kohaliku kasu instrumenti ehk reegleid, mille järgi kogukonnale tuulepargi talumise eest maksma peab.

Oktoobri lõpuks oli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus juba üksjagu tagasisidet saanud ning ministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga avaldas lootust, et peagi tuleb ka viimane – justiitsministeeriumi kooskõlastus.

"Me ei saa ilma justiitsministeeriumi kooskõlastuseta selle eelnõuga kuidagi edasi minna," tõdes Uiga ning märkis, et kõik teised ministeeriumid ja asutused olid plaani üldjoontes heaks kiitnud. "Me oleme ülejäänud eelnõu vastavalt laekunud tagasisidele kõpitsenud juba."

Tolleks ajaks olid ametnikud mitu nädalat läbirääkimisi pidanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul loodeti viimase hetkeni, et järgmise aasta esimeses pooles jõuab eelnõu ikkagi riigikokku. Kuid läinud kolmapäeval teatas justiitsminister Maris Lauri, et jätab väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata.

"Eks me nüüd selle kirja valguses peame ka ajagraafikule kriitiliselt otsa vaatama," tõdes Tatar.

Miks peab ettevõtja omavalitsusele peale maksma?

Maris Lauri allkirjaga pöördumine algab julgustava teatega, et justiitsministeerium toetab igati tuuleenergeetika arendamist. Kuid sellele järgneb kaheksa lehekülge kriitikat.

"Väljatöötamiskavatsuses ei olnud nende valikud piisavalt põhjendatud ja neid riskikohti hästi kaalutud," selgitas Lauri. "Ja me juhtisimegi tähelepanu, et need asjad tuleb läbi kaaluda, need tuleb ära seletada, et miks on just sellised valikud tehtud."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jaotab tuulepargid kahte gruppi. Arendaja, kes soovib tuulikud maismaale rajada, peaks iga toodetud megavatt-tunni elektrienergia eest pool eurot omavalitsusele maksma. Omavalitsus võiks sellest poole endale jätta, ülejäänu tuleks jagada ümbruskonna inimestele.

Kuni 200-meetriste tuulikute puhul saaks tasu need, kes elavad tuulikust maksimaalselt kahe kilomeetri kaugusel. Kui tuulikud on kõrgemad, küündib tasusaajate ring kolme kilomeetrini.

Meretuuleparkide taluvustasu arendaja eraldi maksma ei peaks. See võetaks riigile määratud hoonestustasust, nii et omavalitsused saaks kolmkümmend senti iga toodetud megavatt-tunni eest. Raha antaks omavalitsustele, mis on tuulikule lähemal kui 25 kilomeetrit.

Justiitsministeerium märkis, et mõjude kompenseerimine elanikele on igati arusaadav, küll aga ei mõista ministeerium, miks peaks raha maksma omavalitsusele.

"Tuuleelektrijaama valdaja ei pea avaliku võimu teostajale rahaliselt kompenseerima seda, et ta üldse saaks vabalt tegeleda ettevõtlusega ning et ta saaks vabalt kasutada sellest saadavat tulu," kirjutas ministeerium.

Timo Tatar aga ütles, et omavalitsus mängib tuuleparkide arendamisel väga olulist rolli.

"Kui see motivatsioon kohalikel omavalitsustel oleks suurem, siis kindlasti me näeksime ka rohkem kaasatöötamist ja kaasamõtlemist," rääkis Tatar. "Seda täpselt see eelnõu ju adresseerib."

Tatari sõnul on Soomes omavalitsusi, mis teenivad tuuleparkide majutamisest pea kümnendiku oma tulubaasist.

"Eks me peame siin veel kord üritama selgitada, et see on hädavajalik. Muul moel, kui üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ei ole võimalik meil taastuvenergia eesmärke saavutada."

Tatar lisas, et kui omavalitsus ei oska elanikele öelda, mida neil tuulepargist võita on, siis tuulikute püstitamine edasi ei liigu.

"Kohalikul omavalitsusel on tegelikult piisavalt hoobasid, kuidas soovi korral neile mitte meeldivaid arendusi pidurdada või topata. Seda me oleme ju Eestis näinud küll ja veel," sõnas Tatar.

Juhul kui raha ikkagi jõuab omavalitsuse eelarvesse, peaks seda justiitsministeeriumi hinnangul sihipäraselt kasutama.

"Jääb ebaselgeks, kuidas aitab talumistasu kasutamine ilma sihtotstarbeta kaasa eesmärgile kompenseerida tuuleenergeetikast põhjustatud mõjusid," teatas ministeerium. "Selles osas on talumistasu regulatsioon eesmärgi saavutamiseks ebasobiv ning seega ebaproportsionaalne."

Timo Tatar jälle leiab, et kui rahale anda selge sihtotstarve, võib see riivata omavalitsuse otsustusvabadust.

"Me kindlasti siin ministeeriumis ei oska näha sellist universaalset valemit, kuhu täpselt seda raha tuleks kasutada, mis on ühe või teise omavalitsuse kõige akuutsem probleem," selgitas Tatar.

Tatar: meil on vaja et rajataks just uusi tuuleparke

Aga küsimusi on veel palju. Nii näiteks ei mõista justiitsministeerium, miks keskendub kohaliku kasu instrument ainult tuulikutele.

"Pole esitatud mõistlikku põhjust, miks on tuulikud just need rajatised, mille valdajad peavad kohustuslikus korras maksma nii-öelda talumistasu."

Tõesti, paljude inimeste meelerahu rikuvad kodu lähedale rajatud karjäärid, teised peavad kannatama tööstusettevõtete lõputut haisu, kuid nemad talumistasu ei saa.

Timo Tatar märkis seepeale, et tööstused, erinevalt tuulikutest, on kohalikele olulised tööandjad.

"Tuuleparkides sellist igapäevast kohapeal olevat inimest ei ole, need on kaugelt juhitavad. Ma ei kujuta ette, et kuskil Kehra paberivabrikus inimesed ütleks, et palun pange see paberivabrik kinni."

Lisaks ütles Tatar, et riik peab keskenduma rohepöörde eesmärkide täitmisele.

"Roheinvesteeringud täna on kõrgema prioriteetsusega kui mõned teised. Ja seetõttu on see igati õigustatud, et nende osas on ka regulatsioon pisut teistsugune," sõnas Tatar.

Justiitsministeerium tahab aga teada, et kui tuulikud võetaksegi eraldi fookusesse, siis miks ei rakendu seadus ka olemasolevatele tuuleparkidele. Ministeeriumi hinnangul riivab see õigust vabale ettevõtlusturule.

"See tähendab, et avaliku võimu kandja meetme sunnil on ühtede ettevõtjate pakutav elektrienergia turul kallim ja seega vähem konkurentsivõimeline kui teistel samal turul osalevatel ettevõtjatel," märkis ministeerium.

"Formaalselt on võimalik selliseid küsimusi püstitada aga tegelikult meil on vaja tolereerida uusi tuuleparke, mitte neid, mis on juba olemas ja kus mingisugused kokkulepped on juba olemas," vastas Tatar.

Ta selgitas, et kohalike kogukondadega on kokkuleppeid otsinud ning kohati ka sõlminud mitmed tuulepargiarendajad. Nende kokkulepete vahele ei soovi riik astuda. Samas vastas ta ka justiitsministeeriumi küsimusele, miks ei võikski mõjude kompenseerimine arendaja ja inimeste omavaheliseks asjaks jääda.

"Me nende lepingute sisu tavaliselt ei tea. Kuskil midagi toetatakse. See on seni olnud veidi radarialune ja hall ala," rääkis Tatar. "Aga kui oleks selgem ja paremini reguleeritud, kui palju ikkagi kohalik kogukond ja omavalitsus sellest tuulepargist teeniksid, siis ma usun, et meil oleks ka huvi neid tuuleparke oma territooriumile saada palju suurem kui praegu."

Lauri: tasub otsida teisi lahendusi

Maris Lauri loodab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mõtleb oma argumentatsiooni veel hoolega läbi ja esitab siis uued ja põhjalikumad selgitused.

"Vahel tundub, et idee on jube hea aga ei mõelda kõiki neid erinevaid nüansse läbi. Ja ei panda end erinevatesse positsioonidesse," rääkis Lauri. "Vaadatakse riigi vaatenurgast aga unustatakse end panemast ettevõtja vaatenurka, omavalitsuse või ka tuulepargi läheduses oleva elaniku vaatekohta."

Timo Tatar ütleb, et selgitusi hakatakse nüüd koostama ja loodetavasti õnnestub justiitsministeeriumile kõik plaanitu kenasti ära põhjendada.

"Eelnõu on ju väga oodatud nii ettevõtete poolt kui kohalike omavalitsuste poolt," sõnas Tatar ning lisas, et kohaliku kasu instrument on kirjas ka vabariigi valitsuse tööplaanis. "Ma usun, et meil seda pärituult on täna piisavalt, et me saaksime selle eelnõu kännu tagant liikuma ja võimalikult kiire tempoga viia riigikokku, et see saaks jõustatud," ütles Tatar.

"Mul on täiesti isiklik tunne, et põhjendustest päris ei piisa," tõdes Maris Lauri. "Võib-olla tuleb neid praegu pakutud lahendusi mõnevõrra modifitseerida, sinna tuleb võib-olla leida teistsugused lahendused."

Lauri hinnangul tasuks väljatöötamiskavatsuse kohendamiseks rohkem asjaosalistega suhelda.

"See on nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne, et ta neid lahendusi hakkaks välja pakkuma ja otsima."