Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole maksejõuetuse süsteem senisel kujul jätkusuutlik. Sestap tuleb probleemidele reageerida ja ennetada kogu süsteemi kokkukukkumist.

Ministeerium viskas juunis õhku ka mitmeid mõtteid, kuidas pankrotihalduri kutseala senisest atraktiivsemaks ja jätkusuutlikumaks muuta. Seda, millist lahendust ministeerium ise eelistaks, välja ei tooda – pigem küsitakse huvirühmadelt, mis nemad arvavad.

Pankrotihaldur on kohtu poolt määratud erapooletu ametiisik, kelle põhiülesanne on juhtida ja läbi viia pankrotimenetlust. Haldur on menetluses justkui vahemees, kes peab kaitsma nii võlgniku kui ka võlausaldajate seaduslikke huve ja tagama protsessi läbipaistvuse.

Üks võimalus muuta kogu maksejõuetuse süsteem jätkusuutlikumaks oleks ministeeriumi hinnangul näiteks see, kui varatutes või väikese varaga menetlustes hüvitataks pankrotihalduri tasu riigieelarvest.

Praegu ei ole näiteks pankrotihalduritel võimalik pankrotti välja kuulutada, kui on näha, et pankrotivara pole. "Keegi ei maksa praegu haldurile riigieelarvest või võlausaldajate rahakotist tasu, kui vara puudub. Kui deposiiti makstakse, siis kuulutatakse pankrot välja, aga kui ei maksta, siis ei kuulutata, sest vara lihtsalt ei ole," selgitas Andres Hermet kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojast.

Ministeerium toob välja, et haldur ei peaks tegema niiviisi vältimatut seadusest tulenevat tööd teadmata aja jooksul ilma kindluseta, et ta saab selle eest mõistlikku tasu. Kui maksta mõistlikku riigieelarvelist hüvitist, võiks paraneda ministeeriumi hinnangul ka pankrotimenetluse kvaliteet.

Seda, kui palju võimalik lahendus riigile lisaks maksma läheks, ministeerium ei täpsusta. Samas tuuakse välja, et riigieelarveline mõju võib olla suur.

Pankrotihaldurid ei näe, et süsteem oleks kokku kukkumas

 Hermeti sõnul on sarnane riigieelarveline lisasüst igatahes hea mõte, sest kes see ikka ära ütleb, kui riik soovib valdkonda raha juurde panna.

"See on koht, kus pädevaid vandeadvokaate ja haldureid tuleks juurde. Kui nad teavad, et toimingud, mida nad pankrotimenetluses seaduse järgi tegema peavad, saavad selgelt tasustatud, on töö stabiilne ja prognoositav," rääkis Hermet.

Seda, et maksejõuetuse süsteem oleks praegu aga kokku kukkumas, nagu hindas ministeerium, Andres Hermet ei arvanud. Järelkasvu on tema sõnul aga vaja, sest inimestel, kes ei ole varem pankrotihaldurid olnud, on kutsesse sisenemine keeruline ning halduritasu suurus on täiesti prognoosimatu.

Justiitsministeerium toob välja mitu negatiivset mõju, mis selle muudatusega võivad kaasneda. Nii näiteks võib juhtuda, et riiklik hüvitis soodustab hoopis menetluste jätkamist olukordades, kus menetlustel puudub tegelikult majanduslik perspektiiv.

Ühtlasi suureneks ka töökoormus kohtutele või maksejõuetuse teenistusele, kes peaksid hindama, kas menetlus vastab riikliku hüvitamise tingimustele ja kas tasu on põhjendatud.

Ministeerium kaalub pankrotihaldurite asendamist ametnikega

 Üks võimalus kogu maksejõuetussüsteemi reformida, oleks justiitsministeeriumi hinnangul ka see, kui pankrotihaldurite ülesanded anda üle riigile, eelkõige maksejõuetuse teenistusele. Pankrotihaldurid lõpetaksid senisel kujul tegevuse ning pankrotimenetlusi teeksid riigipalgalised ametnikud.

 Märgitakse, et riiklik mudel võimaldaks kaitsta avalikku huvi ja sekkuda ettevõtluskeskkonnas esinevatele anomaaliatele, tankistidele, pahatahtlike ettevõtjate tegevusele operatiivsemalt.

Seeläbi paraneks majanduskeskkond tervikuna, sest süsteemist saaks välja pookida ettevõtjad, kelle tegevuse tulemusel saavad kahju nii koostööpartnerid, töötajad kui ka riik.

"Läbi riikliku asutuse on võimalik arendada välja ühtne IT-süsteem, mille abil on võimalik vähendada riske ja lõppastmes saavutada suurem kokkuhoid. Praegu haldab iga haldur oma dokumendihaldussüsteemi, andmekaitsepraktikat, menetlustarkvara, pangasuhteid jne, mis tähendab mitmeid paralleelseid lahendusi, korduvaid arendustest tingitud kulusid ja hajutatud küberturberiske. Riikliku asutuse puhul luuakse üks tsentraliseeritud menetluste haldamise süsteem," märgitakse väljatöötamiskavatsuses.

Ministeerium kaalub uute korduvkulude võtmist

Justiitsministeerium sedastab ka ise, et kui pankrotimenetlusi teeks riigipalgalised ametnikud, oleks see riigieelarvele lisakulu.

"Negatiivne mõju ja riskid on väga suured. Lahendus kaotaks või muudaks põhjalikult senise vabakutselise pankrotihalduri mudeli, tekitaks suure üleminekukulu, nõuaks uut personalimudelit, suurendaks riigieelarve püsikulu ja võib vähendada halduri isiklikku tulemusstiimulit pankrotivara suurendamiseks," märgitakse väljatöötamiskavatsuses.

Ametnikele peaks selle lahenduse järgi töötasu maksma, kaasneksid IT-arendus, ruumi- ja tugiteenuste kulud, koolituskulud ning üleminekukulud. Riigi töökoormus suureneks justiitsministeeriumi hinnangul märgatavalt.

Jällegi – konkreetseid numbreid, kui palju säärane reform võiks maksma minna, ei ole justiits- ja digiministeerium väljatöötamiskavatsuses välja toonud.

Maksejõuetuse teenistus: praegune süsteem on korrumpeerunud

Maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu hinnangul oleks sellise riikliku kompetentsikeskuse loomine riigile just kõige mõistlikum.

Viimsalu kirjutas eelmise nädala alguses peaminister Kristen Michalile ka pöördumise, kus ta märkis, et ulatuslik maksejõuetus võib põhjustada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsionaalset ebakindlust ning kujutada ohtu Eesti sisejulgeolekule.

Viimsalu rääkis, et viimased 30 aastat kehtinud süsteem vajab hädasti reformimist, et võlausaldajad paremini oma raha kätte saaksid. Ta nentis, et riigieelarveliselt oleks see lisakulu, kuid pikas vaates oleks see ühiskonnale tervikuna kõige mõistlikum ning soodsam.

"Selles protsessis on praegu väga palju kohti, kust saaks kokku tõmmata ja kus saaks teistmoodi teha. Eriti siis, kui see kõik on ühe katuse all, saaks tunduvalt kiiremini teha ja andmed liiguksid kiiremini. Sealt tuleb ka tegelikult kokkuhoid. [...] Lõpuks leiad ikka, et ühe katuse all toimetamine tuleb odavam välja kui see, et sa tegeled killustunud süsteemiga, mis on osaliselt natuke korrumpeerunud," ütles ta.

Viimsalu lisas, et olemasoleva süsteemiga ei saa jätkata ka seetõttu, et pankrotihaldurid teevad süsteemseid vigu. Ta viitas näiteks Äripäeva artiklile, kus kohtus mõisteti süüdi üks ehitusfirmast raha varastanud pankrotihaldur.

Viimsalu: kaaluda võiks maksejõuetuse maksu

Sarnaselt justiitsministeeriumiga ei osanud ka Signe Viimsalu välja tuua, kui palju see riigile võiks maksma minna, kui praegune pankrotihaldurite süsteem riigistada.

"Ma arvan, et ministeeriumid peavad selle ise välja arvutama," lausus Viimsalu.

Lahendusi uut tüüpi süsteemi rahastamiseks on maksejõuetuse teenistuse juhi sõnul aga mitu.

"Keegi ei välista ka olukorda, et teatud menetlusi viib läbi puhtalt kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus ehk vahekohus. On variant, et Eestis tekitatakse finantseerimiseks maksejõuetusmaks. On variant, et me leiame vahepealse variandi, et näiteks pahalased maksavad mingisuguse osa süsteemist kinni. On variant, et pankrotipesa ise finantseerib mingisugust süsteemi osa, näiteks IT-süsteemi," selgitas Viimsalu.

Viimsalu ütles, et ka maksejõuetusmaksu mõte vajab riigis veel läbi mõtlemist.

"Need on erinevad finantseerimismudelid, mida teised riigid on kaalumas või ka rakendamas. Maks on nii nagu maks ikka. Ehk on see töötuskindlustusest mingisugune osa, ehk on see maksejõuetusmaks," täpsustas Viimsalu.

Pankrotihaldurid: riigistamise ettepanekud ei ole adekvaatsed

Andres Hermet pankrotihaldurite kojast ütles, et igasugused ettepanekud, mille järgi peaksid tulema riiklikud pankrotihaldurid, ei ole aga üldse adekvaatsed.

"Oleme ajas näinud, et igasugune avalik sektor kipub alati nii tegema, et kui talle antakse uus ülesanne, siis ta ei jää tavaliselt selle ülesande juurde, vaid hakkab ise kasvama," tõdes Hermet.

Pankrotihaldur lisas, et ta ei näe, et riigiametnik suudaks tegutseda tõhusamalt või odavamalt kui pankrotihaldur.

"Ma ei näe selle asja juures ühtegi majanduslikku loogikat. Küsimus, mille osas mul ei ole teenistusele ühtegi etteheidet, on see, et me võitleme pankrotimeistrite ja hiliste pankrotiavalduste esitamise vastu. Riiklik haldur ei aita selle probleemi kõrvaldamisele aga kuidagi kaasa. Me teeme praegu ettepanekuid viia läbi avalikke uurimisi, kohaldada ärikeeldu ja esitame kuriteoteateid. See on järgmine tase, kuhu need majandusasjad praegu kinni jäävad – ehk siis äriregister ja prokuratuur. Sinna jäävad nad pidama, aga riiklik pankrotihaldur neid kuidagi kiiremini ega paremini edasi ei lükka," ütles Hermet.

Justiitsministeerium ootab tagasisidet väljatöötamiskavatsusele pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamiseks ja järelkasvu tagamiseks ning kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamiseks 4. augustiks.