Valetaksin, kui väidaksin, et ma ei hooli koolide edetabelist. Loomulikult hoolin. Hoolin seni, kuni neid igal aastal avaldatakse.

Iroonilisel kombel on edetabelid tavaliselt artiklis kõrvuti ministeeriumi ja koolijuhtide kommentaaridega, mis räägivad sellest, kuidas riigieksamite edetabel on vaid üks paljudest näitajatest, ja et tegelikult on palju teisi ja hoopis olulisemaid. Ainult et neist ei kirjuta keegi üheski ajalehes kilomeetriseid artikleid. Veel vähem järjestatakse koole nende teiste näitajate järgi.

Postimees avaldas oma riigieksamite edetabeli neljapäeva õhtul. Kunda ühisgümnaasium oli selles tabelis 29. kohal. Avasin seda edetabelit õhtu jooksul mitu korda ning kontrollisin meie kooli positsiooni. Isegi hommikul kontrollisin üle. Alles seejärel saatsin rõõmusõnumid asjaosalistele teele.

Meie õpilased olid olnud tublid. Hoolimata asjaolust, et 13 lõpetajast üheksa räägivad kodus ühe või mõlema vanemaga vene keeles, sooritati eesti keele eksam riigi keskmisega võrdväärsele tulemusele (59,8 protsenti).

Iseäranis hästi läks meil inglise keel. Suutsime ületada riigi keskmist lausa 11,7 protsendiga, meie õpilaste keskmine tulemus oli 81,1 protsenti. Sooritajaid oli kümme, ülejäänud tegid rahvusvahelise vene keele eksami. Tegime tavapärasest parema tulemuse ka matemaatikas. Nende tulemuste pinnalt julgesin avaldatud edetabelit uskuda.

Reedese päeva jooksul otsustasid edetabeli loojad seda muuta. Ununenud oli asjaolu, et võõrkeele riigieksami puhul tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelise inglise keele eksami tulemusi. Raskeks teeb inglise keele riigieksami ühte patta panemine rahvusvahelise eksamiga seetõttu, et üks tulemus väljastatakse protsentides, teine keeletaseme saavutatuses.

Kuna ülesanne on olnud tabeli koostajate jaoks raske, kuid koole võrrelda ja järjestada soovitakse, on must-valgelt edetabeli juures kirjas, et valem eelistab C taseme saavutanud õpilastega koole. Riigieksamil teatavasti C taset ei väljastata. Koolid, kus rahvusvahelist võõrkeele eksamit ei sooritatud, langesid edetabelis seetõttu kolinal.

Eelkõige häirib mind tekkinud olukorra juures asjaolu, et lapsevanemad ei tea, mis on selle edetabeli lugu.

Neil ei ole neid arve, mida valemisse pista ning veel vähem teab keskmine lapsevanem sellest, et inglise keele riigieksami asemel on võimalik teha rahvusvaheline C1 või C2 eksam. Et rahvusvahelise eksami sooritamine on vabatahtlik, kuid see mõjutab olulisel määral koolide asupaika riigieksamite tabelis. Nii et see kool võib langeda 29. kohalt 81. kohale. Nii et inglise keele riigieksami keskmine tulemus teisendatakse Tambovi konstandiga* korrutades 81,1 protsendilt 26 protsendile. 

Et mitte lõpetada oma kirjutist masendunult, on mul ettepanek. Mis oleks, kui istuks nüüd maha ja mõtleks välja, kuidas inglise keele riigieksamit ja rahvusvahelist eksamit panna ühte patta panna nii, et keskmine tulemus oleks objektiivsem? Üle võiks vaadata valemis määratud keeletasemete osakaalud. Samuti tuleks selgeks vaielda see, kuidas käsitleda riigieksamil 90 ja rohkem punkti saanud tulemusi. Ka nende puhul võiksime kaaluda vähemalt valemis C1 tasemega võrdsustamist. 

Ja mida teha teiste rahvusvaheliste võõrkeelte eksamite tulemustega? Valikus on veel saksa, prantsuse ja vene keel?

Meil on parasjagu aega, et järgmiseks aastaks adekvaatne uus valem koostada. Et ei peaks 2022. aasta novembris juba avaldatud edetabelit korduvalt muutma.

* Vikipeedia sõnul nimetatakse Tambovi konstandiks naljatades arvu, mis liidetakse või lahutatakse saadud tulemusele või millega seda korrutatakse või jagatakse, et saada vajalik tulemus.