PISA 2018 uuringu alusel hinnati Eesti põhiharidus Euroopa parimaks. Tulemused näitasid, et ühtlaselt hea haridus on kättesaadav, sõltumata lapse taustast.

Küll aga näeme Minu Omavalitsuse portaali andmetest, et põhihariduse kui teenuse tagamisel esineb omavalitsuste seas siiski lahknemist. Portaalis on hinnatud iga omavalitsuse põhihariduse teenuse taset, mis näitab nii omavalitsuse ponnistusi kui ka tehtud töö tulemusi. Näiteks põhihariduse arengukava ja hoolekogu olemasolu näitavad omavalitsuse süsteemseid pingutusi, kuid õpilaste rahulolu ja edasiõppijate osakaal teenuse tulemuslikkust.

Noortele on sissetulek määrav 

Andmetest näeme, et kõigil omavalitsustel on olemas põhihariduse arengukava, kuid vaid 59 juhul sisaldab see olukorra analüüsi, on seatud eesmärgid ja mõõdikud. See tähendab, et vähemalt 20 omavalitsuses on võimalik lähenemist süsteemsemaks muuta.

Samuti on näha, et vaid Jõgeva, Tõrva, Tartu ja Vormsi vallas ei ole igas munitsipaalkoolis olemas hoolekogu. Kui arengukavas seatud selgete eesmärkide ja mõõdikute ülesanne on piirkonna teenuse parem kvaliteet ja tervikuks sidumine, siis hoolekogu olemasolu näitab, et on olemas organ, kus regulaarselt vaadatakse üle kooli roll ja toimimine.

Kvaliteetse põhihariduse tagamisel on oluline selle jätkusuutlikkus. Eestis on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud üle 55-aastaste õpetajate arv – kui 2010. aastal oli neid kõigist õpetajatest 24 protsenti, siis 2020. aastal juba 33 protsenti. Samal ajal on alla 30-aastaste õpetajate arv 193 võrra suurenenud, kuid nende osakaal on jäänud sisuliselt samaks: vastavalt 8,9 protsenti 2010. ja üheksa protsenti 2020. aastal.

Praegu teame iga omavalitsuse kohta, kui suur osa selle õpetajatest on alla 30-aastased ning kui suurt keskmist palka neile makstakse. Eelmise aasta andmetest leiab 13 omavalitsust, kus õpetajatele makstakse Eesti keskmisega võrreldes vähemalt 20 protsenti kõrgemat palka, ning neis on ka alla 30-aastaste õpetajate osakaal Eesti keskmisest kõrgem – 14,8 protsenti. Seal, kus töötasu ei ületa Eesti keskmist, on noorte õpetajate osakaal ca 8,3 protsenti.

Või vastupidi, omavalitsustes, kus alla 30-aastaste õpetajate osakaal on üle kümne protsendi, makstakse ühe õpetajakoha kohta keskmiselt 74 eurot kõrgemat palka kui neis, kus noori õpetajaid on vähem.

Pärast põhikooli edasiõppijate ning keskhariduse omandanute osakaal on head mõõdikud, millega hariduse kvaliteeti hinnata. 2020. aastal oli Eestis edasiõppijaid 96,6 protsenti ning keskhariduse omandas 82 protsenti.

78 omavalitsuses ületas eelmisel aastal edasiõppijate osakaal 90 protsenti. Omavalitsusi, kus vähemalt 80 protsenti edasiõppijatest omandab keskhariduse, on 54. Kui väikestes omavalitsustes on täiesti mõistetav, et üks õpilane mõjutab oluliselt keskhariduse omandanute osakaalu, siis suuremates seda muret pole. Ometi esinevad neiski arvudes omavalitsuste vahel olulised lahknevused.

OECD 2019. aasta andmetel on Eestis rohkem keskhariduse omandanuid kui Rootsis, kuid vähem kui Soomes, Lätis ja Leedus: Eesti 80 protsenti, Rootsi 70 protsenti, Läti 84 protsenti, Leedu 85 protsenti, Soome 85 protsenti. 2013. aastal olid vastavad numbrid: Eesti 79 protsenti, Rootsi 79 protsenti, Läti 85 protsenti, Leedu 89 protsenti ning Soome 86 protsenti.

Riigi arengu vundament

Omavalitsuste ja riigi pühendumist hariduse andmisele näitab asjaolu, et Eestis on võimalik põhiharidus omandada igas omavalitsuses. Küll aga erinevad omavalitsused nii lähenemise süsteemsuse kui tulemuslikkuse poolest. Lähituleviku pingutused võiksid olla senisest enam suunatud põhihariduse ühtlustamisele ning õpetajate juurdekasvu huvides palgafondi suurendamisele.

Hästi toimiv haridussüsteem on riigi eduka arengu vundament. Hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse eest vastutab iga omavalitsus enda halduspiirkonnas ise. Haridusteenust korraldatakse üle Eesti haridusseaduse alusel, mis sätestab omavalitsuste vastavad pädevused, sh munitsipaalkoolide sulgemise ja avamise, finantseerimise, juhtide määramise, õpetajate vajaduse prognoosimise, kuid ka laste kutsealase informeerimise ja soovituste andmise.

Põhiharidus on ainukene avalik teenus, mis on selle omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni seadusega kohustuslik. Põhihariduse omandamine on igale lapsele oluline verstapost, mil enda haridusteel tehakse esimesed tähtsad valikud. Avanevad võimalused sõltuvad paljudest taustateguritest, kuid riigi ja omavalitsuste eesmärk on tagada võimalikult ühtlane põhihariduse kvaliteet, mis looks kõigile lastele võrdse pinnase edasiseks arenguks.