Riik maksab võrreldes muude toetustega üpris heldelt – kuni 440 eurot kuus – noorele üliõpilasperele. Kaks toetuse nimel fiktiivabielus olnud endist tudengit, Karin ja Kert, soostusid "Pealtnägijaga" rääkima sellest anonüümselt, sest rangelt võttes petsid nad riiki. Sellised libaabielud ei ole uus ega haruldane nähtus, kinnitab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Tudengi jaoks on laias laastus kaks varianti õpingute ajal toetust saada. Esimene on stipendium, mis sõltub üldjuhul õpiedukusest. Neid pakutakse Eestis kasinalt ja latt on kõrge.

Teine variant on vajaduspõhine õppetoetus, millega riik toetab vähekindlustatud peredest pärit tudengeid. Selle saamine on aga kriitikute sõnul nagu nõelasilmast läbi pugemine. Nimelt peab toetuse saamiseks perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta jääma alla 569 euro ehk praktikas peab vanem teenima miinimumpalka, et tema ülikoolis käiv laps saaks taotleda vajaduspõhist toetust. Kusjuures laps loetakse vanemate leibkonna liikmeks kuni 24. eluaastani.

"Sellel süsteemil on kaks probleemi: ühelt poolt see toetuse suurus ja teiselt see, et täisealist isemajandavat tudengit loetakse tema vanemate leibkonna osaks. See koheselt vähendab nende tudengite arvu, kes võiksid sinna gruppi kuuluda. Sellepärast, et kui me vaatame ka, mis on vanemate toimetulek, siis arvatavasti läheb just sinna sektsiooni, kus enam pole seda toetust võimalik taotleda," selgitas üliõpilaskondade liidu nägemust selle juht Marcus Ehasoo.

"Seal ei arvestata selliseid asju, kas need vanemad ka päriselt toetavad seda tudengit. Siis on võimalik abielludes, et see abielupaar moodustab oma leibkonna, et siis nad on vanemate leibkondadest lahti ja nende leibkonna keskmine sissetulek oleneb ainult neist kahest," rääkis ekstudeng Kert.

Kokkuvõtvalt: kui kuni 24-aastane tudeng abiellub, siis esiteks moodustab värske abielupaar seaduse silmis uue eraldi leibkonna ja teiseks, kui sel leibkonnal pole piisavat sissetulekut, võivad nad saada kuni 220 eurot toetust inimese kohta kuus. Tudengile on see suur summa, millest jätkub näiteks üüriks ja jääb natuke ülegi.

Kui Kert abiellus paberil ühe oma endise kooliõega, kellega tal polnud mingeid tundeid ega ühist eluaset, siis Karin sõlmis abielu oma tollase poissõbraga, kellega tegelikult koos elas. Samas möönab noor naine, et ilma raha motiivita poleks seda teinud. 

Haridusministeeriumis toetuste teemaga tegeleva kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidaki sõnul on süsteemi pidevalt arendatud, aga see peegeldab paraku Eesti riigi võimalusi, kus haridust ei külvata rahaga üle. Ta on libaabieludest kuulnud, aga ei pea seda suureks probleemiks. Ühelt poolt tundub, et nähtus pole väga mastaapne, teisalt on keeruline tuvastada, kas abiellujate vahel on tegelikult romantilised tunded või mitte.

"Kui me räägime üldse statistikast, siis meie andmetel vajaduspõhise õppetoetuse taotlejatest oli abielus suurusjärk 170 üliõpilast kuuest tuhandest, et see protsent abielus olevatest tudengitest on suhtelised väike ja eeldada, et need on sõlmitud selleks, et toetust taotleda, ei ole ilmselt põhjust," ütles Haidak.

Valeabiellu astumine võib tunduda naljakas, ent jurist Erki Pisukese sõnul näib noorte tegu valeandmete esitamisena, mis võib kaasa tuua kuni kaheaastase vangistuse või rahalise karistuse.

"Pigem see karistus tõepoolest ei ole võib-olla ülemäära range, aga siiski ma arvan, et keegi noores eas ei soovi tegelikult endale sellist plekki juurde saada. Arvestades ka seda, et paljudes ametites on tulevikus nõutav, et oleks puhas karistusregister," arutles õigusabiplatvormi HUGO.legal peajurist Pisuke.

Nutikamad libaabikaasad sõlmivad varalahususe lepingu, mis tähendab, et ühe osapoole võimalikud võlad ei lange teise õlule, aga juristi hoiatusel võib tekkida pikantsem probleem soovimatu isaduse näol. Nimelt on abielus naise lapse isa seaduse silmis vaikimisi tema ametlik abikaasa.

"Näiteks, kui peaks juhtuma nii, et abielu ajal saadakse laps, et üks pool siis, naisterahvas, jääb rasedaks, siis tegelikult automaatselt juba abielus olles loetakse, et see nii öelda abikaasa on lapse isa. Sealt tulenevad ka lapsele ülalpidamiskohustused," selgitas Pisuke.

"Elu on sageli ka ettearvamatu. Kunagi ei tea, mis selle teise isikuga juhtuda võib, näiteks kui isikuga peaks juhtuma mingi õnnetus, ta vajab eeskostet või hooldusabi, siis abikaasale tulevad ka ülalpidamiskohustused. Ja võivad tulla ka meelemuutused ning siis sellest abielulisest suhtest võib olla üsna keeruline väljuda."

Karin ja Kert lahutasid mõlemad pärast ülikooli lõpetamist abielud probleemideta ja läksid eluga edasi. Nii äsjased üliõpilased kui praegused tudengite esindajad möönavad, et paberabielud on rangelt võttes pettus, aga toovad õigustuseks, et ausal teel toetusi on väga raske saada. 

"Meil organisatsioonina on neile väga keeruline midagi ette heita. See tegelikult on seotud sellega, et põhjus, miks täna fiktiivabiellu satutakse, on seotud väga palju sellega, mis on meie tudengite majanduslikud võimalused," leidis Ehasoo.

"Eks see ole nende tudengite jaoks üks viimaseid õlekõrsi, kus fiktiivabiellutakse sellepärast, et oleks võimalik neid toetusi taotleda, mida muidu teha ei oleks võimalik."

Ministeerium jõuab teemast rääkides tagasi vähese rahastuseni, mistõttu tulebki valida, kas panustada maksumaksja raha kõrghariduse edendamisse või tudengitele makstavasse toetustesse.

"Kui nüüd mõelda selle peale, et üliõpilased on teinud mitu korda ettepaneku end perekonnast lahti siduda, siis meil umbes pooled üliõpilased kõrgharidust omandamas on nooremad kui 24 aastat ja maksuameti andmetel umbes 84 protsenti neist teenib aastas vähem, kui oleks vajaduspõhiseks õppetoetuse taotlemiseks vajatud piir. See tähendab, et enamik tudengeid hakkaks seda õppetoetust saama ja see tähendab, et need kulud mitte ei kasvaks natuke, vaid kolm või neli korda," sõnas Haidak.