Kas teile oli teada, et Angela Merkel võtab Lukašenkoga ühendust ja millest nad rääkisid?

Merkel või õigemini tema kontor teavitas umbes tund aega enne kõnet erinevaid valitsusi - Eestit, Lätit, Leedut, minu teada ka Poolat. Aga millest kavatseti rääkida, seda loomulikult enne kõnet ei tehtud. Seda tehti pärast kõnet.

Ja millest nad rääkisid?

Põhiliselt on räägitud ikkagi sellest, kuidas neid inimesi - migrante, turiste, kuidas iganes neid nimetada, kes täiesti legaalselt on Valgevenesse jõudnud - kodumaale tagasi aidata ja lõpetada see n-ö hübriidrünnak Euroopa riikide vastu. Aga siin probleem on ju selles, kui palju segadust on see Merkeli soolo tegelikult tekitanud.

Kuidas saab tekkida selline olukord, et me kuuleme Valgevene võimudelt, et Euroopa on Saksamaa näol otsustanud 2000 inimest sisse lasta? Kuidas see toimub Valgevene info kaudu?

Aga siin me näeme ju tegelikult, nagu Kaja Kallas õigesti ütles, et diktaator mõistab ainult jõukeelt, aga mitte sellist hea tahte avaldust, et püüame leida kuidagi olukorrale lahendust.

Mis olukord on tekkinud? Tegelikult on tekkinud selline olukord, et me kõik muretseme nende nn migrantide või turistide pärast, keda Valgevene võimud tegelikult ju ise väga raskesse olukorda panevad. Aga me ei räägi 900 poliitvangist, tuhandetest inimestest, keda on kahe aasta jooksul piinatud, päris mitmed inimesed on siiani teadmata kadunud augusti sündmuste järel, eelmise aasta presidendivalimiste järel, kui Lukašenko usurpeeris võimu Valgevenes. Lukašenko koht on Haagi kohtus, aga mitte telefonikõnedes Merkeliga.

Kas see on justkui see sama Ida-Euroopa jutt tegelikult, millele viitas täna ka president Toomas Hendrik Ilves, et tegelikult üks Euroopa suurriik ei arvesta Ida-Euroopa seisukohtadega, meid on lükatud kõrvale?

Ma arvan, et need tunded, mis olid Varssavis selle kõne kohta infot saades, et selline kõne tuleb või tehakse, võisid olla väga-väga tundlikud. Selles suhtes ma arvan, et Merkelil, kes on ju lahkuv liidukantsler, ei olnud teiste partnerite mandaati, vaid see ilmselt tulenes võib-olla isegi telefonikõnest Putiniga, mille ta oli pidanud päev enne seda, kui ta Lukašenkoga rääkis, et Putin ütles, et vale aadress, helista Minskisse.

Aga ma arvan, et küsimus on ju selles, et loomulikult meie huvi on, et see hübriidrünnak lõppeb. Kas see lõppeb nende telefonikõnede pinnalt, ma väga kahtlen, sest tegelikult probleem ei ole ju selles.

Lukašenko tahab, et teda tunnustatakse. Aga mis on kriisi lahendus? Kas nüüd need telefonikõned tõid lahenduse? Ei toonud.

Ma arvan, et kriisi lahendus on tõesti see, et Lukašenko režiimi suhtes tuleb rakendada võimalikult karme sanktsioone. Ja mul on ausalt öeldes kurb kuulata, et praegu Euroopa Liidu välisministrid võitlevad selle eest, et näiteks BelAvia ikkagi jääks sanktsioneeritavate organisatsioonide nimekirja.

Ma arvan, et kui me loome eelduse, et näiteks selliste telefonikõnede pinnalt tekib mingisugune kanal, kuidas me saaksime olemasolevat kriisi kuidagi leevendada, siis me tegelikult ju pikendame probleemi. Ka täna, kui Putin ütles, et Lukašenko võiks alustada dialoogi opositsiooniga, siis loomulikult, ka Valgevene opositsioon ütleb, et mõistagi on tähtis rääkida, aga kõigepealt alustame poliitvangide vabastamisest ja alustame sellest, et Valgevene rahvas peaks saama vabadel valimistel valida oma tuleviku üle.