Koroona tõttu edasi lükkunud operatsioonid saavad enamuses tänavu tehtud

Marko Tähnas
Marko Tähnas Autor/allikas: Haigekassa

Koroonalainete ajal on haiglad paljud plaanilised operatsioonid edasi lükanud. Lainetevahelisel ajal on jõutud suur osa lõikustest tagantjärele ära teha, aga osa lükkub haigekassa teatel siiski järgmisesse aastasse.

Haiglate otsus vähendada plaanilist statsionaarset ravi parandas samas ambulatoorse arstiabi kättesaadavust, sest arstidel jäi rohkem aega tavavastuvõttudeks, näitavad haigekassa andmed.

Edasi lükkasid haiglad ainult need tööd, mida oli võimalik edasi lükata. Inimesed, kelle tervise seisund oleks ravi edasilükkamise tõttu halvenenud, pääsesid igal juhul haiglasse.

Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ütles ERR-ile, et suur osa edasilükatud lõikustest on siiski õnnestunud viiruselainete vahelisel ajal tasa teha.

"Võlgu on meil tegelikult tekkinud kaks korda. Mõnevõrra jäi võlgu esimese laine ajal - need suudeti selle aasta kevadel likvideerida. Teine hulk võlgasid tekkis kevadel teise laine ajal, ka neist raviti enamik suvisel perioodil ära," rääkis Tähnas.

Selle aasta kevadine ja sügisene koroonalaine mõjutasid kauaoodatud operatsioonile pääsemist eri haiglate puhul erinevalt, ütles Tähnas: "Kui teine kevadine laine mõjutas eelkõige Põhja-Eestit ja nende võimekust plaanilist operatiivset ravitööd teha, siis kolmas laine selle aasta sügisel on mõjutanud rohkem Lõuna-Eestit ja Tartu Ülikooli kliinikumi."

Tähnas rõhutas, et lõikused, mis tuleb ära teha, et inimese tervis ei kannataks, on ära tehtud nii esimese, teise kui ka kolmanda laine ajal. "Õnneks sellega on haiglad ilusti hakkama saanud," ütles Tähnas.

Kevadise laine lõpuks oli siiski tuhandeid inimesi, kes oma plaanilist ravi ootama pidid: "Edasi lükati paljud lõikused ja protseduurid, mille edasilükkamine oli võimalik, aga suvel pingutasid tervishoiutöötajad hoolega ja jõudsid sellest tööst suurema osa järele teha."

Sügisese laine ajal tuli taas plaanilisele tööle pidurit tõmmata, sest vaktsineeritus ei olnud loodetud tasemele jõudnud ja haiglad olid ummistatud, enamjaolt vaktsineerimata patsientidest.

"Põhja-Eestis on praeguseks olukord õnneks paranenud ja plaanilist tööd saab juba peaaegu täies mahus teha, Lõuna-Eestis on veel inimesi, kes ootavad, aga usutavasti jõutakse aasta lõpuks enamik tööst järele teha," ütles Tähnas.

Päris kõiki edasilükatud töid ilmselt siiski sel aastal järele teha ei jõua, osa operatsiooniootajatest peab kannatama järgmise aastani.

Tähnas tõi näite ortopeedia valdkonnast: "Näiteks Lõuna-Eesti inimesed, kes on oodanud põlve või puusa vahetust. Tartu Ülikooli kliinikumis tehakse aastas ligi tuhat sellist lõikust, neist umbes 50-60 inimest saab nüüd oma lõikuse alles uuel aastal."

Koroonapatsientide pärast on ravi edasi lükatud eelkõige kirurgilistel erialadel.

"Põhjus on tegelikult ju selles, et tõsisemal kirurgilisel lõikusel, olgu see üldkirurgiline või mõne liigese lõikus, vajab inimene pärast operatsiooni palatiravi ja mõnes olukorras ka intensiivravi. Need palatid olid siis vaktsineerimata inimeste poolt hõivatud. Operatsiooni oleks saanud küll ära teha, selle jaoks olid arstid ja muu personal olemas, aga plaaniline töö seisis selle taga, et polnud inimest pärast operatsiooni kuhugi panna," selgitas Tähnas.

Aasta pole päris läbi ja seetõttu ei saa veel täpselt öelda, kui palju plaanilise haiglaravi edasilükkamise tõttu haigekassa raha kasutamata jääb, aga esialgse hinnangu oli Marko Tähnas valmis andma.

"Tavatempost, mis enamasti novembris saavutatud on, ollakse maas umbes üks-kaks protsenti. Rahasse tõlgituna on see ligikaudu 10 miljonit eurot. Samas esimese poolaasta plaane ületati, see tähendab, et haiglad tegid mõnevõrra ületööd. Ma usun, et osast haiglatest tuleb sama tulemus ka aasta lõpuks, nii et abi jõuab selle vajajateni."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: