Kaitseväe juhtkond otsustas sügisel, et kaitseväelased, kes keelduvad vaktsineerimast, vallandatakse, kui neile muud tööd pakkuda pole. Rida kaitseväelasi taotles seepeale esialgset õiguskaitset, ent alama astme kohus seda ei võimaldanud, jättes kaitseväelaste kaebused sisuliselt läbi vaatamata. Need inimesed lastigi lahti.

Reedel aga väljastas riigikohus määruse, milles leidis, et alama astme kohtud eksisid, kui jätsid kaitseväelaste kaebused sisuliselt läbi vaatamata. Samas leidis määrus ka, et vaktsineerimise nõudmine kaitseväes on põhjendatud, mistõttu kaitseväe juhataja Martin Heremi käskkirja peatama ei pea. Riigikohtunik Ivo Pilving tõi oma avalikkusega jagatud kommentaaris välja kaitseväe erilise rolli, mida ei saa võrrelda vaktsineerimisega muudes valdkondades.

"Kohtunikud ütlesid välja, et võib pöörduda alama astme kohtutesse, aga need on väheperspektiivikad, sest need määrused on õiguspärased," ütles Krister Paris.

"Mida rohkem me saame seda õigusselgust nendes küsimustes, seda väiksemaks muutuvad ka pinged," leidis Neeme Korv.

"Mina lugesin ka sellest kohtumäärusest välja selle, et kõik asjad tuleb läbi vaielda. See kindlasti aitab kaasa ka sellele, et ei teki frustratsiooni. Kui lähed oma murega kohtusse, siis kas su avaldus lükatakse tagasi või see vaieldakse läbi ja sa saad sisulise vastuse – on ju vaks vahet su enesetundele, isegi kui sa jääd kaotajaks," leidis saatejuht Urmet Kook.

"Teiseks andis riigikohus mõista, et kaitseväe esitatavad kaebused on ebaperspektiivikad. Tõenäoliselt võime sellest järeldada, et kui asi jõuab riigikohtusse, siis need kaebused ei saa rahuldatud. Sellest saab ka järeldada, et samasugune erilisus nagu kaitseväelastel, on kiirabil, päästjatel, politseinikel. Kas ka õpetajatel? Ei tea. Kas ka ajakirjanikel? Pigem mitte," arutles Kook.

Ent lisaks sellele seisukohale leidis riigikohtunik Ivo Pilving ka, et valitsus on läinud koroonakriisi juhtimisel oma üldkorraldustega liiale. Ajakirjanikud jagasid tema seisukohta.

"See, kuivõrd valitsuse üldmäärustega, mida isegi õiguskantsler ei saa vaidlustada, juhitakse viirusevastast võitlust, on anno 2021 novembri lõpus juba natuke kummaline. Kui kasvõi mõtleme, kuidas Soome kaasab parlamenti kasvõi koroonapassi küsimustesse. Valitsusele on ülimugav välja anda nn direktiive," ütles Krister Paris.

Urmet Kook nõustus, et üldkorraldustega kriisi juhtimine on valitsusele kindlasti lihtsam ja mugavam, ent leidis, et sellel peaks olema mingi ajaline piirang. Lisaks sellele, et õiguskantsler üldkorraldusi vaidlustada ei saa, on probleem ka selles, et kui mõni neist korraldustest kohtus vaidlustada, ei laiene kohtuotsus kogu analoogsele inimgrupile, vaid kehtib vaid sellele, kes otsuse kohtusse kaebas. Näiteks kui vaktsineeritud inimene vaidlustaks kohtus maskikandmise kohustuse, pääseks maskikandmise kohustusest kohtuvõidu korral vaid tema ise, mitte aga kõik vaktsineeritud maskikandjad.

"See on probleem," leidis Kook.

Krister Paris tõi esile ka selle, et Euroopas on hakanud suhtumine kohustuslikuks tehtavasse vaktsineerimisse muutuma. Esmalt on seda teed minemas Austria, ent nüüd on küsimust kaalumas ka Saksamaa, kes varem on kinnitanud, et kohustust vaktsineerida kindlasti ei tule.

"Järjest rohkematele erialadele ollakse valmis sundi rakendama. Mida see tähendab ühiskondlikule sidususele ja demokraatiale, on tulevikuteema," tõdes Paris.