Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Annika Maksimov ütles ERR-ile, et suvekuudel sagenevad jalgrattavargused, sest siis on ka põhiline hooaeg, mil nendega liigeldakse ning paraku jäetakse neid sageli ka järelevalveta ripakile.

Möödunud aastal registreeris PPA 463 jalgrattavargust. Selle aasta juuli lõpuks on vargusi registreeritud aga 288, kusjuures üle poolte ehk 160 vargust on toimunud Tallinnas.

Samas möödunud aasta juuliks oli vargusi registreeritud 276, seega on varguste arv sel aastal veidi kasvanud, kuid on olnud enam-vähem samal tasemel. 2018. aastal registreeriti kokku aga 674 vargust ning juuliks oli vargusi kokku 448. Seega oli kaks aastat tagasi juuliks varastatud pea kaks kolmandikku rohkem jalgrattaid.

"Ratas on lootus tagasi saada näiteks siis, kui vargus on jäänud kaamerasse või kui omanik on teinud eelnevalt rattast pildid, kirjutanud üles raaminumbri jne. Ehk siis, kui meil on võimalik kuidagi konkreetne ratas hiljem tuvastada," selgitas Maksimov.

Enamasti varastatakse Maksimovi sõnul neid rattaid, mis on väga kehvalt lukustatud või jäänud sootuks lukku panemata.

Viimase nelja aasta jooksul on kõige rohkem ehk 43 protsenti vargustest on toime pandud trepikodades või koridorides. Ligi viiendik vargustest on toimunud nii tänavatel ja väljakutel kui ka keldrites ja aitades.

Selle aasta varastatud rataste kahjusumma mediaankeskmine on 450 eurot, kusjuures aasta varem oli see veidi väiksem ehk 410 eurot.