Koroonaaja ebakindlus on rahvatantsurühmadele halvasti mõjunud
Rahvatantsijad valmistuvad ülejärgmisel aastal toimuvaks noorte peoks. Õpetajad üritavad tantsuoskusi tasemel hoida, kuigi piirangud ja arvuti kaudu tantsuõpe kipuvad tantsijate huvi vähendama. Vahest tuleb repertuaari muuta, mõtleb aastaid noori õpetanud tantsutreener.
13. noorte laulu- ja tantsupidu lükati edasi aasta võrra - aastasse 2023 ning üldlaulu- ja tantsupidu aastasse 2025. Naiste- ja meeste tantsupidusid ning maakonnapidusid on loksutatud ja ka ära jäetud, ütles Tallinna Tantsuakadeemia kunstiline juht Märt Agu.
"Tänase seisuga on ikkagi selline situatsioon, et kui ikka väga kindlat sihti ei ole, siis ikka väga paljud ikkagi loobuvad. Ja seda ei näita mitte ainult pealinnas vaid ka kaugemates kohtades," rääkis Agu. .
"Tantsupeod kahtlemata tantsijale ja juhendajale on ikkagi väga oluline väljund, mille nimel siis trenni teha ja tantsuoskust üleval hoida," rääkis tantsija Sirle Arro.
"Meie trennid on natuke harvemad ja see tulek või julgus, et kui asi jälle hullemaks läheb, siis võib-olla jätame mõne trenni ära või tuleb mingeid uusi piiranguid, kahjuks on muutnud küll," ütles tantsija Madis Lepp.
Märt Agu väidab, et eriti tundlikud on õpilased ehk viies kuni üheksas klass. Prantsuse Lütseumi tantsuklubi Leesikad õpetaja Kristiina Siig ütleb, et neil on rohkem tantsijaid kui varem, selle põhjuseks edu viimastel esinemistel.
Lapsed käisid vahepeal õues harjutamas. Ühest küljest tore, et said seadmetest välja ning värsket õhku. Teisalt - tehnikat nii ei viimistle. Omaette katsumus on tantsuõpetamine aga arvutis.
"Põhikooli osas kui see esimene laine tuli oli neid, kes Zoomides kaasa ei teinud. Aga siis, kui tulid jälle päris trennid, siis nad tulid tagasi. Kui läks tagasi Zoomi, siis nad jälle ei tulnud. Ja siis nad teist korda tagasi ka ei tulnud," rääkis Prantsuse Lütseumi "Leesikate" kunstiline juht Kristiina Siig.
Süstilõhe jookseb ka läbi tantsugruppide. Kuni jaanuari keskpaigani jäävad vaktsineerimata tantsijad ukse taha. Eriti keeruline on leida asendust rühma, kes kaua koos käinud.
"Vahest leiab selle ühe liikme sinna väga kiiresti, teine kord ikkagi ei leita. Leitakse, kes ei sobi, kas ta ei sulandu emotsionaalselt või tantsuoskuselt on täiesti lonkav jalg," ütles Agu.
Piirangud ja tulevikukindlusetus võib ühel hetkel platsil näha olla, kahtlustab Märt Agu. Rühmas peab olema kaheksa naist ja kaheksa meest, aga kui keegi alaliselt puudub, mõjutab see kogu esitust.
"Trenni sa ära ei jäta, selles mõttes, et anname endast ikkagi parima, et hoida seda taset. Aga paratamatult see ikka alla käib, kui kogu aeg on lüngad sees ja sa pead kujutletavate kaaslastega tantsima," rääkis Agu.
Vahest peab rahvatants kohanema viirusehaige maailma eripäraga, spekuleerib Kristiina Siig. Kuni viimase hetkeni ei tea, kas rühm on koos.
"Kas see peaks hakkama meie repertuaari hakkama mõjutama? Et see peaks olema tantsitav nii kuue paariga, kui seitsme paariga, kui viie paariga või paaritu arvu tantsijatega? Pigem tulevad nagu need küsimused. Kui palju ta pikas perspektiivis mõjutab meie traditsiooni?" küsis Siig.
Toimetaja: Barbara Oja