Õppuse eesmärgiks on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võimekuse kontrollimine rahvusvahelises raamistikus, teatas kaitseväe peastaap.

"Õppuse Siil 2022 puhul on oluline ja varasemast erinev see, et seekord keskendume rahvusvahelisele raamistikule. Tahame Siilil harjutada ohtudele reageerimist regionaalses võtmes koostöös Põhjadiviisi ja Läti kolleegidega," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pressiteate vahendusel. "Ligi pooled õppusel osalejatest on reservväelased ja nende osalus on lahinguvalmiduse saavutamisel võtmetähtsusega," lisas kindral.

Taasiseseisvunud Eesti ühe suurima sõjalise õppuse Siil peamisteks õppivateks üksusteks on 2022. aastal 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. Õppuse keskseks toimumispiirkonnaks on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle põhipingutus lasub 2. jalaväebrigaadi lahinguvalmiduse kontrollimisel.

"Oma üksuste osas keskendume tervele 2. jalaväebrigaadile ja maakaitse juhtimisstruktuurile kaitseringkonnast kuni jao tasandini välja," lisas kindralleitnant Herem.

Õppusest Siil 2022 võtavad osa 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, õhuväe, mereväe, küberväejuhatuse, erioperatsioonide väejuhatuse, sõjaväepolitsei ja maakaitse üksused. Lisaks eestlastele osalevad õppusel ka liitlas- ja partnerriikide üksused.

Siil on kaitseväe suurim õppus, mis toimub kolme-nelja aasta tagant tavapärase Kevadtormi asemel. Suurõppusel osaleb tuhandeid kaitseväelasi Eestist ja liitlas- ning partnerriikidest. Varem on õppust Siil korraldatud aastatel 2008, 2015 ja 2018.