Liive: me oleme energeetikas planeerimisega mööda pannud
Energiaettevõtja Sandor Liive ütles ETV saates "Esimene stuudio", et Eesti on energeetikas planeerimisega mööda pannud ja seetõttu näeme me praegu ka tavatult kõrgeid elektri hindu. Liive sõnul on täiesti võimalik, et lähikuudel võib hinnatipp tulla ka 3000 eurot megavatt-tunni eest.
"Energeetika tervikuna on hästi pikaajaline ja seal tuleb ka pikaajaliselt ette planeerida. Me peame tõdema seda, et planeerimise poole pealt me natukene oleme ikkagi mööda pannud. Ise tegime, ise maksame," ütles Liive.
"Kui me vaatame Nord Pooli süsteemi, siis maksimumhind, mida me võime näha on 3000 eurot. Kas see tuleb ära? Ei oska öelda, aga võimalik see on. Sest kui me vaatame neid pakkumiskõveraid, mida Nord Pooli kodulehelt võib igaüks leida, siis alati igal päeval, igal tunnil on tootjad, kes pakuvad energiat 3000 euro eest. Siiamaani pole nad turule saanud, võib-olla mõni päev saavad," lausus Liive.
Liive rääkis, et senine hinnatipp - 1000 eurone pakkumine - tuli ilmselt Taanist. "Üks stsenaarium on see, et see oli mingi söejaam, mis seisis, oli vaja käima panna ja esimene tund on käivitamise tõttu väga kallis. Küsimus on selles, kas see 3000 eurot peaks olema Nord Poolis maksimumhind, äkki võib olla ta madalam," pakkus Liive.
"Mul on viimase kahe-kolme aasta jooksul tekkinud arusaamine, et üks asi, mille pärast ma olen siiralt mures ja see on esimene kord, kui ma ütlen seda avalikult välja, on see, et ma tegelikult ei ole näinud inimest, kes ise sisemas tunneb ja tegutseb selle nimel, et ta on vastutav. Me näeme sellist palli loopimist, et küll keegi teeb ja selle kõige ehedam näide on, et ei ole viimasel ajal väga pika perioodi jooksul Eestis tehtud mitte ühtegi suurt elektritootmise investeeringut. Millal ehitati viimane suurem tuulepark Eestis?" arutles Liive.
"Reaalsus on see, et meil kogu Baltikumis on homseks tootmispakkumisi 1500 megavatti, samal ajal kui meil nõudlus on 4500 megavatti. Ja soomes on samamoodi 3000 megavatti puudu. Ja tulemus on see, et kõrged hinnad on homme Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Selleks, et tulevikus oleks elektritootmisvõimsused, on meil vaja teha investeeringuid," rääkis Liive.
Liive rääkis, et elektri hinna reguleerimiseks on kolm varianti. "Üks on selline ajalooline suletud, reguleeritud turg, kus konkurentsiamet ütleb, et selline hind ja kõik," sõnas Liive.
Börsi süsteemis on Liive sõnul kaks varianti. "Üks on see, mida Nord Pool kasutab ja loogika on siis selline, et viimane turule pääseja sel tunnil määrab hinna ja kõik teised saavad sama hinna. Teine variant on kaalutud keskmine. Et igaüks, kes pakub mingisuguse hinna, saab selle hinna. Kui keegi pakub näiteks, et ta tahab kümme eurot megavatt-tund müüa, müüb ära ja lõpuks viimane pakub 400 ja saab 400. Aga järgmine päev tehakse uued pakkumised ja see, kes täna pani kümnega, näeb homme, et 400-ga sai ka ja ta hakkab proovima. Ja tegelikult on see Nord Pooli süsteem iseenesest lõppkokkuvõttes mõistlikum. See viimase hinna määramise meetod tegelikult sellise perfektse turu puhul, kus on palju konkurentsi, on väga hea. Ja me oleme selles süsteemis saanud pikka aega ka väga odavaid hindu näha," rääkis Liive.
Toimetaja: Aleksander Krjukov