Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder kinnitas ERR-ile, et Euroopa Komisjoni poolt Eestile pandud CO2 sidumisvõimekuse sihtarv on meile üle jõu käiv.

"Ma tean, et vabariigi valitsus on Eesti seisukohad kinnitanud ja soov on minna seda numbrit läbi rääkima eeskätt seetõttu, et me näeme, et komisjonis kokku lepitud majanduslikult efektiivsete meetmetega sellist eesmärki ei saavuta," sõnas Mölder.

Mölder tõi välja, et kui läbirääkimised ei õnnestu, tuleb eesmärgi saavutamiseks Eestis sulgeda kogu turbasektor ning metsanduse raiemahud tuleb veel kord üle vaadata. Ka põllumajanduses tuleb tegevus olulisel määral üle vaadata.

"Metsandussektoris suure tõenäosusega kolmandik turust kaoks," ütles Mölder. "Kui me täna raiume vahemikus 10–13 miljonit tihumeetrit aastas, siis tulevikus see number peaks olema seitsme ümber."

Viimati raiuti Eestis 7,3 miljonit tihumeetrit metsa 2009. aastal. Pärast seda on raiemahud ületanud alati 10 miljoni piiri.

Eesti metsade suur probleem on mitme eksperdi sõnul kehv süsihappegaasi sidumisvõime. Selleks, et süsihappegaasi sidumisvõimet tõsta, on aga vaja metsa uuendada ja tegelikult veelgi enam kiiresti vananevat puitu metsast välja raiuda. Seega esialgu oleks vaja hoopis hüppeliselt raiemahtusid tõsta, sest palju mädanema minevat puitu jääb lihtsalt metsa süsinikku väljutama.

Ka Mölder leidis, et majandamiseks valmis metsad tuleks ka mõistlikul ajal ära majandada: "Mingil hetkel ei saaks majandusmetsast enam mitte CO2 siduja, vaid heitja, ja sellisel juhul me enam neid Euroopa poolt seatud eesmärke ei suudaks täita."

"Mina ise arvan, et Eesti selline stabiilne ja kestlik metsamajandamise raiemaht võiks jääda 8–9 miljoni tihumeetri peale," ütles Mölder ja lisas, et raiemahtu ei tuleks vaadata mitte 10 aasta perspektiivis, vaid praegu raiutav mets annab tulemust uue metsa näol alles 60–70 aasta pärast.