"Otsustamise tempo on olnud väga kiire. Kahtlematult oleks riigikogul vaja sellise olulise ja mahuka otsuse puhul pikemat aega materjalidega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks," ütles ERR-ile ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid (SDE), kes vahendab ELAK-is riigikogu majanduskomisjoni seisukohti kliimapaketi kohta.

"Majanduskomisjon küll kiitis valitsuse seisukohad seoses "Eesmärk 55" eelnõudega heaks, kuid komisjoni otsuses on toodud välja kuus komisjonipoolset tähelepanekut. Ja olgem ausad, need on küllalt kriitilised, peamiselt selle protsessi suhtes," lisas Kaljulaid.

Keskkonnakomisjoni seisukohti ELAK-is vahendav Timo Suslov (Reformierakond) ütles, et ka see komisjon toetas Eesti seisukohti, kuid paketi suhtes tehti mõned märkused.

"Eks see tempo on päris pingeline olnud nii selle paketi kokkupanemisel kui arvamuste kujundamisel ministeeriumites," lisas Suslov. "Komisjon juhibki tähelepanu, et edasistest läbirääkimistest teavitataks aegsasti riigikogu liikmeid ja ka turuosalisi," märkis ta.

"Me toonitasime ka, et need seisukohad on esialgsed seisukohad, mida me saame läbirääkimiste raamistikuks võtta, et olla nii-öelda kõlbulikud üldse läbirääkimistelaua taha minekuks," rõhutas Suslov.

Eesti praeguste positsioonide esialgsust mainis ka Kaljulaid. "Komisjoni liikmetel oli seisukoht, et need seisukohad, mis praegu kinnitatakse, ei tohiks olla siduvad - et see on siiski läbirääkimispositsiooni alguse kujundamine, aga läbirääkimiste protsessis võib tekkida vajadus anda täiendavaid suuniseid või neid muuta," ütles Kaljulaid. "Me räägime praegu, et oleme selle protsessi alguses, et läbirääkimised alles algavad ja ma arvan, et siin peab olema paindlikkust. Et kui me näeme, kuidas need [läbirääkimised] hakkavad kujunema, siis arutada neid küsimusi uuesti," rääkis ta.

Kaljulaid tõi ka välja majanduskomisjoni märkused Eesti seisukohtade juurde. Tema sõnul leidsid ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega kohtunud komisjoni liikmed, et Eesmärk 55 eelnõudest ja valitsuse seisukohtadest ei ole hästi hoomatav, mil viisil need otsused hakkavad mõjutama erinevaid ettevõtlussektoreid ja selle kaudu ka töökohti, inimeste sissetulekuid ning ettevõtete tegevust.

"Komisjon nõustus ettevõtlusorganisatsioonide seisukohaga, et vaja oleks kogu seda paketti hõlmavalt piirkondlikku mõjuanalüüsi, et oleks selge, mida need muudatused kaasa toovad," rääkis Kaljulaid.

Samuti rõhutas majanduskomisjon meetmete ettenähtavust, et tagada ka ülemineku sotsiaalne õiglus, lisas Kaljulaid. "Meil peab olema ju selge, et millised ettevõtlussektorid selle tulemusel oma tegevust peavad olulisel määral ümber korraldama, kui paljusid inimesi see mõjutab, mis regioonide inimesi see mõjutab. Nende mõjudega tegelikult tuleb väga tõsiselt tegeleda. Vastasel juhul, ma kardan, kaotab kliimaeesmärkide suunas liikumine ühel hetkel ühiskonna toetuse," rääkis ELAK-i aseesimees.

Samuti pidas majanduskomisjon oluliseks, et kliimamuutustega leevendamise meetmeid ei jäetaks tähelepanuta ja kaalutaks ka riigiabi andmise võimalusi, kui meetmetest tekib majanduslik kahju, lisas Kaljulaid.

"Ja siis see, et edasistest läbirääkimistest teavitatakse riigikogu liikmeid ja turuosalisi aegseti ning et riigikogu peab võtma pikema aja materjalidega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks," ütles Kaljulaid.

Keskkonnakomisjon rõhutas oma otsuses eesmärkide realistlikkuse tähtsust, võimalust Eesti seisukohtade edasises kujundamises osaleda ning kliimameetmetele mõjuanalüüside tegemist.

Oodata on ELAK-i heakskiitu

Nii Kaljulaid kui Suslov tunnistasid, et ehkki reedesel arutelul võidakse teha ELAK-i otsusesse täiendusi, siis ilmselt kiidetakse Eesti seisukohad heaks.

"Loomulikult me toetame üldise eesmärgina üleminekut puhtamale elule ja kliimaeesmärkide täitmist, aga selle õnnestumiseks on oluline valida targalt tempo ja teha rakendusvalikuid. Täna me ei aruta ju enam selle üle, kas kliimaeesmärke täita või mitte, vaid nüüd me oleme etapis, kus me räägime, kuidas me neid täidame ja kuidas see mõjutab Eesti elu," ütles Kaljulaid.

ELAK-is on ka liikmeid, kes leiavad, et reedel ei peaks veel sellele teemale joont alla tõmbama.

"Aga ma usun, et valitsuserakonnad on ilmselt siiski pigem huvitatud sellest, et see ära kinnitatakse," ütles Kaljulaid. "Ma ei välista, et seal tuleb ka muudatusettepanekuid ja eks nende käsitlemisest sõltub ka see, millise seisukoha võtavad saadikud," rääkis Kaljulaid ja lisas, et tema isiklikult toetab kliimaeesmärkide poole liikumist. "Ja valitsuse asi on tõestada, et nemad on oma kodutöö ära teinud ja nad teavad, mida nad teevad. Selle veendumuse loomine on loomulikult koalitsiooni ülesanne," lisas ta.

Ka Suslov tunnistas, et ilmselt ELAK reedel oma heakskiidu annab. "Ma arvan, et kinnitab kindlasti. Eks igaühel on oma arvamus ja kindlasti ka ELAK-i liikmetel, aga ma arvan, et pigem kinnitatakse, kuigi sinna tuleb ELAK-i poolseid märkusi," ütles Suslov.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon annab reedel oma seisukoha Euroopa Liidu "Eesmärk 55" kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta.

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek Eesmärk 55 on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus.

Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamuse suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament.

Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.