Pärast 2013. aastal tasuta kõrgharidusele üleminekut ei ole riik olulisel määral kõrghariduse lisaraha suurendanud, samal ajal on aga majandus ning keskmine palk väga kiiresti kasvanud. Nii saavadki praegu väga paljud akadeemilised õppejõud vähem palka kui üldhariduskoolide õpetajad.

Samal ajal kui riigikogus arutati lahenduste üle, avaldasid üliõpilased ja kõrgkoolide töötajad meelt, et puudujääke ei hakataks võtma tudengite taskust.

"Üheskoos seisame tasuta kõrghariduse eest. Organisatsioonid, õpilasesindused, akadeemilised ametiühingud on sõlminud Eesti haridusleppe, muu hulgas on üks põhipunkt see, et vähemalt 1,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist peaks minema kõrgharidusele," lausus Eesti Üliõpilaskondade asejuht Kristin Pintson.

Praegu on kõrghariduse kulud langenud ühele protsendile SKT-st. Selle tõstmine 1,5 protsendile tähendaks, et kõrgharidusest on praegu puudu umbes 100 miljonit eurot aastas.

"Räägiti küll, et teadusesse ei saa raha panna, ent leiti see võimalus. Samamoodi on see tegelikult hea tahte küsimus, leida kõrgharidusse 1,5 protsenti SKT-st, see on eelnevalt olnud nii. See on hea tahte küsimus, see on poliitilise valiku küsimus," lausus Tartu Ülikooli ametiühingu juhatuse esimees Ruth Tammeorg.

Kõrghariduse alarahastuse ilminguid on näha õppekohtade vähendamises, viimatine näide oli Tallinna Ülikooli infokorralduse õppekava sulgemine. Samas umbes pooled Eestis tasuta õppekohal õppijatest praegu lõpudiplomini ei jõuagi.

"Sellel võib olla mitu põhjust: et ligipääs on liiga lihtne, alustatakse liiga kergekäeliselt ja ei mõelda lõpuni, et kas on ikka vaja diplomit või tahetakse lihtsalt mingeid teadmisi omandada," ütles  haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak.

Haridusminister Liina Kersna sõnul vajab teema laiemat ühiskondlikku diskussiooni, ent koheseks rohkema eraraha süsteemi kaasamiseks võiks piirata samal kõrgharidusastmel tasuta õppimise võimalusi.

"Ma arvan, et me peaksime kaaluma kombineeritud varianti, et esimene kõrgharidus noortele säiliks tasuta või siis väga väikese administratiivse tasu eest. Ja täiendkoolituse ja osakoormusega õppes saaksid ülikoolid ka tasu küsida," lausus Kersna.