Eelnõu lubaks riigil ebausaldusväärsed välisinvestorid eemale tõrjuda
Kui värske eelnõu seaduseks saab, ei või välisinvestorid ja kodakondsuseta inimesed ilma loata raha panna nendesse ettevõtetesse, mis on Eesti riigile eriliselt olulised. Praegu oleks seal ringis umbes 300 ettevõtet.
Varem välisinvesteeringute taustakontrollina tutvustatud mõte jõudis äsjavalminud eelnõusse pisut pehmemas sõnastuses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Natalja Rüütli sõnul räägib ministeerium nüüd vajadusest välisinvesteeringute usaldusväärsust hinnata.
"Et kaitsta meie riigi seisukohalt olulisi huve, nagu elutähtsate teenuste toimepidevus või elutähtsate kaupade kättesaadavus ja nende tarnekindlus või kriitilise taristu kerksus. Et vastu seista ka võimalikele poliitilistele ja majanduslikele mõjutustele," selgitas Rüütel.
Eelnõu paneb paika, millal tuleb riigilt investeeringuks luba küsida. Kõigepealt on oluline, et raha tahetakse panna mõnda tähtsasse valdkonda. Sinna nimekirja kuuluks praeguse arvestuse järgi umbes 300 firmat.
Lisaks elutähtsa teenuse osutajatele ja kaitsetööstusettevõtetele on nimekirjas ka suuremad raudtee-, sadama- ja lennuväljahaldajad. Eelnõu seletuskirjas tuuakse hoiatava näitena Soome ettevõtja Peter Vesterbacka kavandatud Tallinna-Helsingi tunnel, kuhu tahtsid investeerida kaks Hiina ettevõtet. "Vajadust hinnata investeeringutega seotud ohte tuleb Hiina Rahvavabariigi senistest tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest," märgitakse dokumendis.
Ilma loata ei tohi võõrast raha panna riigi tegevusvaru hoidjatesse, samuti on erilise tähelepanu all tele- ja raadioettevõtted ning ajalehed, mille aastakäive ületab kolm miljonit eurot.
"Kui välisinvestor soovib, siis ta võib hakata läbi meediaettevõtte avaldama mingit propagandat või endale sobivaid sõnumeid," rääkis Rüütel. "See võib mõjutada avalikku korda, kui ta hakkab kutsuma vihkamisele või kuidagi eksitama inimesi."
Kodakondsuseta inimene võib kanda võõraid väärtusi
Võõraks ei loeta raha, mis tuleb Euroopa Liidust. Usaldusväärsust peab hindama, kui investor on ettevõttena registreeritud kolmandasse riiki või kui investeerida sooviv inimene on kolmanda riigi kodanik.
Eelnõu järgi ei piisa loamenetlusest kõrvalehoidmiseks ka sellest, kui välisriigi ettevõtja Euroopa Liitu uue firma loob ja läbi selle investeeringut üritab. Seda, et kõik, kes peavad luba küsima, ka päriselt taotluse esitavad, hakkab kontrollima tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet.
"Välisinvesteeringutest teatamise nõuete täitmise tagamine on igal pool raske," tõdes Rüütel, kuid lisas, et Euroopa Liidu liikmesriigid teevad selle nimel üha rohkem koostööd.
Ka kodakondsuseta inimesed ei saa ilma loata investeerida. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kui inimene pole valinud siinset kodakondsust, võib järeldada, et ta ei soovi jagada meie riigi põhimõtteid ja on "avatud muudele väärtustele".
Väiksemad investeeringud on siiski lubatud. "Lävendiks on olulise osaluse omandamine, mis on vähemalt kümme protsenti hääleõigustest. Järgmine lävend on see, kui saavutatakse kontroll ettevõtte üle. Kolmas variant on see, kus omandatakse mingi majandustegevuse osa ilma selleta, et ühingus omandatakse osalus," rääkis Rüütel.
Selliste plaanidega välisinvestor peab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile taotluse esitama ja siis tuleb kuni kolm kuud oodata. Enne, kui amet otsuse teeb, peab ta kooskõlastuse saama välisinvesteeringute komisjonilt, kuhu kuuluvad eri ministeeriumide ja riigiasutuste esindajad.
Seaduseelnõus on ka terve rida asjaolusid, mida tuleb otsuse tegemisel hinnata. Muu hulgas on oluline, millises riigis investor tegutseb, kas ta omandistruktuur on läbipaistev ning seegi, kas investorit kontrollib välisriigi valitsus või relvajõud. Natalja Rüütli sõnul on eelnõus näitlik loetelu.
"Ükski asjaolu, mida hinnatakse, pole ette sellise määrava tähtsusega, et kui see esineb, siis kindlasti tehingu luba ei saa. See hinnang on ikkagi kompleksne," ütles Rüütel.
Ühtlasi võib TTJA seada tingimused, mille täitmisel võib investeeringu ikkagi teha. Nii näiteks võib amet öelda, et investor võib tulla ainult siis, kui siinsest ettevõttest mingi osa maha müüakse. Või kui tagatakse, et ettevõte jätkab seniste lepingutega. Võimalusi on palju ning siin jätab eelnõu ametile vabad käed.
Juhul, kui eelnõu sellisel kujul heaks kiidetakse, jõustub välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus 2023. aasta 1. mail.
"Kui tehing on tehtud enne seaduse jõustumist, siis seda kontrolli ei kohaldata," rääkis Rüütel. "Seadus hakkab laienema ikkagi ainult neile tehingutele, mis viiakse lõpule peale seaduse jõustumist."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi