Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et Vladimir Putini algatatud sõda Ukrainas vähendab ka välisinvesteeringute aktiivsust Eesti suhtes. Oma töös suhtleme välisinvestoritega igapäevaselt ning saame kinnitada, et argumendid nagu stabiilne majanduskeskkond, lihtne maksupoliitika, maailma parim digiriik ja silmapaistev idufirmade kogukond kõnetavad välisinvestoreid endiselt.

Kui koroonapandeemia tõmbas välisinvestoritel korraks hinge kinni ja oldi äraootaval seisukohal, siis eelmine aasta näitas selgeid taastumise märke. Välisinvesteeringute keskuse abil maandatud välisinvesteeringute maht suurenes eelmisel aastal 2020. aastaga võrreldes ligi veerandi võrra ning loodud töökohtade arv kaks korda.

Ka pärast sõja algust on mitmed välisettevõtted teatanud laienemisest, näiteks Nordea pank ja Soome üks suuremaid IT-firmasid Solita. Rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Ensto plaanib Eestis oluliselt laieneda ning teeb järgnevatel aastatel siia suuri investeeringuid.

Huvi raugemist ei paista ka pärast sõja algust toimunud välisvisiitidelt, kus ministritega kaasas olevatelt äridelegatsioonidelt oleme saanud ainult positiivseid sõnumeid. Näiteks kinnitas üks suur rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja, et nad osalevad meretuuleparkide ehitamise konkursil niipea kui Eesti mereala planeering vastavasse etappi jõuab.

Meretuuleparkidel on suur potentsiaal lõpetada meie energiasõltuvus idanaabrist, alandada elektrihinda ja viia meid lähemale rohelisemale majandusele. Suurte taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamine välisinvestori toel vähendab ka oluliselt kulu Eesti maksumaksjale, kuna muidu peaks tuulepargid välja ehitama riik.

Kus on, sinna tuleb juurde ning kus veel ei ole, sinna tuleb võimalused tekitada. Tugevatest ja strateegilistest välisinvestoritest võidavad ka kohalikud ettevõtted, sest koostöös saab pikendada sektorite väärtusahelaid ja luua Eestisse suuremat lisandväärtust.

Tuuleenergeetika näitel edasi minnes on Eesti ettevõtetel võimekus toota tuulikute labasid ja erinevaid detaile. Sillamäel paikneval NPM Silmetil on aga maailmas ainulaadne võimekus töödelda haruldasi muldmetalle, mida on vaja näiteks hinnalistesse püsimagnetitesse tuulikutes ja elektriautodes.

Eesti rahvusvaheline kuvand on välisinvesteeringute kaasamisel väga oluline ning siiani oleme olnud väga edukad nii oma kuvandi kui ka välisinvesteeringute kaasamise poolest. Selle hoidmisse saame me kõik panustada – nii erialaliidud, ettevõtted kui ka iga kodanik.

Oluline on enesekindlus. Näiteks võiksime geograafiakaugele välismaal elavale tuttavale enesekindlalt selgitada, et mitte ainult NATO ei kaitse Eestit, vaid Eesti kaitseb ka NATO-t. Kõik meie kaitseväelased ja kaitseliitlased on osa suurest liitlasväest ning Eesti panus, arvestades oma suurust, on märkimisväärne. Ühtlasi suurendab regiooni julgeolekut ka Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga, mis põhimõtteliselt muudab Läänemere NATO siseveekoguks.

Lisaks positiivsele majanduslikule mõjule suurendab rahvusvaheliste ettevõtete kohalolu ja läbipõimitus maailmamajandusega omakorda meie julgeolekut laiemalt.