Ministeerium plaanib luua ühtse riigilaevastiku

Osaliselt jäätunud meri
Osaliselt jäätunud meri Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majandusministeerium plaanib koos seitsme riigile kuuluva laevastiku ja veesõidukipargi esindajatega luua kevadeks laevastike liitmise plaani. Laevastike liitmisega parandatakse olukord, kus riigi ja erinevate asutuste laevad on alakasutatud või seisavad sadamates jõude.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pole praegune laevastike ülalpidamine jätkusuutlik, kuna pole võimalik paindlikult laevu ristkasutada. Laevastiku ümberkorraldusega saaks riik tuua püsikulusid alla ja võita investeeringutelt. Laevastike liitmisega võidaks riik esialgsete arvutuste kohaselt kümne aastaga vähemalt 26 miljonit eurot.

"Seda näitlikustab hästi asjaolu, et asutuste üleselt on alla 24-meetriste laevade kasutusprotsent hetkel ligi kolm protsenti, mis tähendab, et iga alus on aasta jooksul kasutusel ligikaudu kuu aega. Suuremaid laevu kasutatakse tihedamalt, kuid ka seal on kasutamata potentsiaali," rääkis Aas.

Riigilaevastiku ühendamise plaanis arvestatakse transpordiameti, politsei- ja piirivalveameti, keskkonnaameti, TalTechi, Eesti Lootsi ja päästeameti 257 veesõidukiga, samuti majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvate parvlaevadega, millega tagatakse ühendused väikesaartega.

"Esmane analüüs on näidanud, et kui vähendaksime eri ametitele kuuluvate laevade arvu ligi 50 võrra, siis sellest ei kannataks ükski teenus, vaid tekiks olemasoleva ressursi märksa mõistlikum kasutus," ütles minister.

Laevastiku ühendamiseks kutsus ministeerium kokku ekspertidest koosneva juhtrühma, kes peab järgmise aasta 31. märtsiks esitama valitsusele riigilaevastiku loomise analüüsi ja tegevuskavad eeldusega, et ühine laevastik alustab tegevust 2023. aastal.

Juhtrühma veab eest MKM-i meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand. Detailne plaan koos ajakava, võimalikku struktuuri, investeeringuid, äriplaani, õigusloome muudatuse vajaduste ja arvestusliku mõjuga riigieelarvele valmib märtsiks.

Esmase nägemuse järgi viiakse laevad restruktureeritud Eesti Lootsi alla, mille uueks nimeks saaks Riigilaevastik.

Praegu on riiklikult töös kaks üksteisest sõltumatut laevastiku reformi. siseministeerium ja kaitseministeerium soovivad viia PPA neli suurt laeva mereväe koosseisu 2023. aasta jaanuarist. MKMi reformi tulemusel peaksid kõik ülejäänud veesõidukid koonduma ühte organisatsiooni.

"Kui mõlemad reformid viiakse läbi, jääb Eestile kaks suurt laevastikku ning toome meie killustatud laevastikud 90ndatest sellesse sajandisse," ütles Aas.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: