Kurja juur praeguses inflatsiooni kiirenemises on Iraani konflikt ja kõrged nafta hinnad. Kas juba võib öelda, et energiakandjate kallinemine on jõudnud teistesse kaupadesse või seisab see alles ees?

Jah, kui sõda Iraanis ja Iraani ümber lahti läks kevadel, siis mootorikütused kallinesid kohe järsult. Võib-olla vahetuma reaktsioonina me nägime, et kallinesid ka transporditeenused. Aga kui vaatame inflatsiooni ilma energiakandjate ja toiduaineteta ehk alusinflatsiooni, siis see ei ole silmnähtavalt suvekuudel kiirenenud. Oktoobris alusinflatsioon 1,8 protsendi juurde, mis on nii ajaloolises plaanis teiste euroala riikidega võrreldes pigem tavapärane ja jääb alla euroala keskmise.

Ka toit on hakanud taas kallinema. Kas see tendents jätkub ja kuivõrd on see seotud energiakandjatega?

Jah, toiduainete hinnad kasvasid mõnevõrra oktoobris. Pärast suvekuude odavnemist on see mõnes mõttes väike suunamuutus. Küll aga ma tooksin välja, et olulisemad kaubakategooriad, nagu lihatooted või piimatooted jätkasid odavnemise kursil. Võib-olla märkimisväärne on värskete köögiviljade selline ulatuslik kallinemine oktoobris ja ka septembris. Selle taga võib olla transpordikulude kasv. Tänavu on olnud sellistes riikides nagu Poola, Holland ja Hispaania kehvem saagikus ja köögiviljade hinnakasv on pigem sellest tulenev.

Mida on hinnatõusu osas oodata aasta viimastel kuudel ja järgmisel aastal?

Lähikuudel me ootame pigem hinnakasvu jätkumist sarnases tempos, nagu see on olnud jooksval kuul ja eelnevatel kuudel. Lisaks mootorikütustele on järsult kallinenud maagaas, mis maksab kusagil kolm korda rohkem kui aasta alguses. Eestis küll sisuliselt gaasist elektrit ei toodeta, küll aga sellistel päevadel, kui tuuleelektrit on vähe, hakkavad hinda tegema piirkonna gaasijaamad ja siis kandub see kallinenud maagaasi hind üle ka elektri börsihinda.