Kui varasematel aastatel on Eleringile esitatud keskmiselt kaks tootja liitumistaotlust aastas, siis sel aastal on neid juba 25.

"25 taotlust on tulnud otse Eleringi võrguga liitumiseks, lisaks on suur kogus neid, kus tootjad on soovinud liituda jaotusvõrguga. Jaotusvõrk on nad liitnud kokku kohtades, kus ta enda võrgust läbi ei mahu, ilma et Eleringi poolt peaks läbilaskevõimet suurendama," selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.

Kokku on tootmissuunalisi liitumistaotlusi olnud Kilgi sõnul umbes 130. Huvi kasv sai alguse 2020. aasta hakul. Lisaks kõrgele energiahinnale on selle taga taasatuvenergia oksjonid.

"Üks suur mõjutaja on kindlasti see, et riik kuulutas sel aastal välja suure vähempakkumise, mille tähtaeg on 2026, aga konkurss on juba lahti ja paljud soovivad seal osaleda. Üks tingimus osalemiseks on tagatistraha ja selle suurus sõltub sellest, kas sel projektil on olemas liitumisvõimalus või mitte," ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.

Lõviosa sel aastal laekunud liitumistaotlustest on päikeseelektrijaamad, üks potentsiaalne liituja on tuulepark ja kolm salvestusseadmete arendajat. Üks suurem vesisalvesti, mida arendavad Alexela, Sunly ja OÜ Vool, peaks tulema Paldiskisse.

"Paldiskisse tuleb 500-megavatise elektrivõimsusega salvestusrajatis, mis annab Eesti kodudele elektrit siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista - aastas ca üle ühe teravatt-tunni energiakogusega, mis on umbes 50 protsenti või üle Eesti kodumajapidamiste elektritarbimisest aastas," ütles Energiasalv Pakri juhatuse liige Peep Siitam.

Vesisalvesti kasutab energia tootmiseks vett, mis odava elektrihinna ajal üles mahutitesse pumbatakse.