Põhjamaise rahvana on meil respekt ilma vastu ja talvine krõbe külm selgelt tunnetatud reaalsus. Nii oskame selleks valmis olla ja edukalt keerulisemad ilmaolud üle elada.

Selle valmisoleku varjus on kujunemas veendumus, et talvel, mil energiatarve on suurem, ei pruugi meile tuuleenergiast piisata. Vaadates taastuvelektri tootmise andmeid on sisuline olukord suisa vastupidine. Eestis on tuuleenergia aastaaegadega kenasti kooskõlas: mida külmem on kuu, seda rohkem on tuult.

Vähese tuulega on suvekuud alates maist kuni augustini. Õnneks muudab soojem ilm ka energiatarbimise väiksemaks ja suvekuud koos päikesega toodavad taastuvenergiat siiski piisavalt.

Eestil ei ole praegu veel ühtegi meretuuleparki. Kogu Läänemere potentsiaal on 93 GW ehk 93000 MW aastaks 2050. Võrdluseks: kogu Eesti praegune tuulevõimsus on kokku tagasihoidlikud 319 MW. Kogu Läänemerd hõlmav tuulepotentsiaal on ligi 300 korda suurem kui Eesti võimsus. Eesti on oma meretuule potentsiaali hinnanud 7,3 GW-le, mis on katab julgelt ära meie riigi energiavajaduse koos kasvupotentsiaaliga.

Merel olevad tänapäevased tuulegeneraatorid vajavad tuulekiirust minimaalselt 3 meetrit sekundis. See on nii kerge õhuliikumine, et tavalise jalutuskäigu ajal peame seda meeldivaks ja pea tuulevaikseks ilmaks. Kui vaadata tuuleolusid Läänemerel piirkonnas, kuhu tuuleparke planeeritakse, siis sellest väiksemaid tulemusi ei ole kunagi mõõdetud.

Eesti on parim paik tuuleenergia kasutamiseks. Meil on tuult märkimisväärselt rohkem ajal, kui seda energia kujul enam vajame. Tänapäevane tehnoloogia suudab energia kinni püüda ka tavainimesele pea olematust õhu liikumisest. Meie merel on alati piisavalt tuult, et sellest toota elektrit, mis katab varuga ära kogu meie vajaduse.

Lisainfo

• Tuuletoodang Eestis viimased kolm aastat, vt teine graafik (Andmed: Elering).
• Läänemere potentsiaal.
• Tuuleatlas.
• Vestase meretuulegeneraator, mis alustab tööd kui tuul on 3m/s ja teeb tööd kuni tuuletugevuseni 30 m/s.