Rüütel: kui energeetika sunnib rahva peeruvalgele, siis on midagi halvasti
Endine president Arnold Rüütel ütles ETV-le antud intervjuus, et kui Eesti energiapoliitika sunnib rahva ekstreemsele kokkuhoiule, siis on riigis midagi väga valesti. Rüütli sõnul oleks vaja luua oma sõltumatu energiabaas.
"Kui me oma energeetikaga sunnime rahva peeruvalgele jääma, siis on midagi väga halvasti. Muutumine elektrit importivaks riigiks ei ole väljapääs, on vaja tegeleda sellega, et luua oma energiabaas, mis on sõltumatu teiste riikide kapitalist," ütles Rüütel.
Rääkides probleemidest praeguses Eestis, jäi Rüütel tagasihoidlikuks viidates tavale, et ametis olnud presidendid riigi sisepoliitikasse ei sekku.
"On probleeme, millele tuleb praeguses Eesti poliitilises olukorras suuremat tähelepanu pöörata. Kui öelda, et midagi on väga hästi, kaob motivatsioon ja areng seiskub. Seda ei soovi meist ju keegi," lausus Rüütel.
"Ma ei ole lausliberaalse majanduspoliitika propageerija. See valik ei olnud ka meie taasiseseisvumisel esimene prioriteet," lisas ta.
Olulisemad sündmused olid Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga
Saatejuht Grete Lõbu küsis Rüütlilt, et kui vaadata Rüütli presidendiajale tagasi, siis millised olid Rüütli jaoks eriliselt olulised sündmused.
"Peaksin nendeks sündmusteks liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga," vastas Rüütel.
"Läksime koos USA-ga sõtta terroristide vastu juba enne meie vastuvõtmist NATO-sse. Ma arvan, et see oli meie poolne õige samm ja seda hinnati kindlasti meie vastuvõtmisel NATO liikmeks," lisas Rüütel.
"Eesti on läbi sajandite kuulunud siiski, isegi olles tsaari Venemaa all, Euroopa kultuuriruumi. Oht, et võidakse taas vallutada Eesti ja Balti riigid, oli täielikult ka nendel aegadel olemas, kui oli peale putšipäeva Eesti iseseisvaks saanud. Ainukene võimalus oli antud juhul toetada Euroopa Liitu ja kaugema tuleviku mõttes samuti seda mõtestada," põhjendas Rüütel Euroopa Liitu astumist.
"Eestis aga ei olnud toetust, oli välja kujunenud ütlemine, et ühest liidust lahkusime ja teise astume, mis oli omamoodi tõde ja rahva poolt väga õigesti tajutud ja mõtestatud. Aga siiski ma leidsin, et me ei suuda [teisiti] tagada oma iseseisvust, me ei suuda kasvõi julgeolekujõude luua, kes suudaksid vastu seista võimalikele ohtudele," jätkas Rüütel.
Rüütel on endiselt tegus ja teeb trenni
93-aastane Rüütel ütles, et üritab iga päev olla tegus ja teha tööd. "Mul on riigi poolt ette nähtud abilised - autojuht, sekretär ja nõunik. Nii me siis koos töötame. Olen jätnud omale igapäevase lugemise võimaluse, sirvin läbi ajalehed ja püüan lugeda mõnd raamatut, valikuliselt ka neid, mida mulle lugupidamise märgiks saadetakse," sõnas Rüütel.
Ta ütles, et igapäevaselt pakuvad talle kõige suuremat rõõmu järeltulevad põlvkonnad. "Nende kaudu elad ka ise uuesti läbi nende põlvkondade eluolu," ütles Rüütel.
Rõõmu teeb Rüütlile ka see, et Eesti on suutnud säilitada iseseisvust. "Rõõmu teeb see, et juba 30 aastat tagasi väljakuulutatud iseseisvust oleme suutnud hoida. Edasine sõltub meist endist ja meie juhtidest, et me oma iseseisvust maha ei mängiks," lausus Rüütel.
Grete Lõbu küsis, kas Rüütel ka midagi kahetseb või mida ta peab elu suurimateks õppetundideks, aga ka mis on suurimad õnnestumised.
"Teha lõplikke otsuseid täna on vast veel varavõitu. Näitlejad vastaksid teie küsimusele kindlasti sügava veendumusega, et paremad osad võivad veel mängimata olla. Kahetseda ei oskaks nagu midagi. Ka viis ja pool aastat sõjaväes olid mulle eriliseks elukooliks. Väga oluliseks tuleb pidada seda, et ka kõige karmimatel ja pöördelisematel ajalooperioodidel tuleb ikka iseendaks jääda ja seista oma eesmärkide eest. Mul oli seda ilmselt kergem teha, kuna tunnetasin kogu Eesti rahva suurt toetust," rääkis Rüütel.
Rüütel rääkis, et käib praegugi abikaasa Ingridiga tegemas kepikõndi ja kui ilm seda ei luba, siis on kodus olemas rattasõitu võimaldavad trenažöörid.
Intervjuu Arnold Rüütliga on ETV eetris esmaspäeva õhtul kell 20.15!
Toimetaja: Aleksander Krjukov