Sündmus ise toimus paar tuhat aastat tagasi, täpse daatumi üle vaieldakse veel siiani. Iisraeli valitsusjuhi Heroodes Suurega sõitis kohtuma teadusdelegatsioon Kaldea Urist (tänapäeva Iraagi rannikuala). Nimelt olid nad avastanud uue tähe, mis nende kaartide järgi pidi tähistama maailma valitseja sündi Iisraeli aladel.

Poliitiliste naiivikutena läksid nad selle kohta lihtsameelselt täpsemat teavet hankima araablase Heroodes Suure käest, kes Rooma armust Judea ala (Iisraeli) valitses. Nõunike abiga leiti arhiivimaterjalidest õige viide üles ning välisdelegatsioon sõitis juhatatud kohta edasi. Pärast kohtumist Jeesuse perega ning sümboolsete kingituste üleandmist jätkas teadlasrühm teed kodumaale, jättes Heroodese teavitamata täpsematest detailidest.

Eestis tuntakse lugu kolmekuningapäevana, sest sõna "teadlane" tuli eesti keeles kasutusele alles sadakond aastat tagasi. Vaevalt et mõni teadlane selle termininihke tõttu kurjustab. Samuti on kahtlane, kas teadusmehi (täpsemalt täheteadlasi) just kolm oli nagu püha nimetuses mainitud, kuigi see on üldlevinud arvamus. Nimelt oli nende kingitusi kolm, aga kas mõni neist tegi kingi kahe- või kolmepeale, pole tekstis öeldud.

Lisaks teadlaste edukale kohtumisele Beth Lechemis tuleks tähelepanu pöörata salajasele kohtumisele tolleaegse valitsusjuhiga Jeruusalemmas. Tolleks hetkeks oli rahva poolt vihatud, kuid suurte ehitusprojektidega tähelepanu pälvinud Heroodes valitsenud üle 30 aasta ning selle aja jooksul kõrvaldanud hulgaliselt võimalikke vaenlasi, nende hulgas ka oma kaks naist ning veelgi rohkem poegi.

Selline sihikindel tegevus annab tunnistust poliitilisest ettenägelikkusest. Valitsusjuhi poliitiline kogemus peegeldus ka vestluses teadlastega: Heroodes ei avaldanud oma huvi põhjuseid, väites vaid, et soovib tunnustada tulevast valitsejat.

Tegelikkus oli mõnevõrra erinev: kuna teadusdelegatsioon lahkus ootamatult ning jättis detailse aruande esitamata, laskis Heroodes üles otsida selle küla kõik kuni kaheaastased poisid (arvestuslikult ca 20) ning need tappa, lootes, et nii saab konkurendist lahti. Seekord läks valitsuse plaan siiski vett vedama: Jeesuse pere oli jõudnud juba vastavast piirkonnast lahkuda ning väidetavalt emigreeruda Egiptusesse.

Milliseid järeldusi tasuks sellest loost teha? Kõigepealt seda, et teadlasi tasub kuulata ning nendega sõber olla, nii saab palju pahandusi ja katastroofe ära hoida. Teiseks: valitseja, kes inimestest hoolimise asemel palju raha ehitusse suunab, ei pruugi olla kõige parema iseloomuga – lisaks Heroodesele on ehituskunsti inimestest tähtsamaks pidanud paljud kurikuulsad ja despootlikud valitsusjuhid. Ning lõpetuseks: lastele tasub tähelepanu pöörata, kuid erinevalt Heroodesest peaks seda tegema hariduse, koolieelse kasvatuse ja vanemate toetamise kaudu.

Ülalkirjutatu sobib kergesti üle kandmiseks Eesti praegusesse olukorda. Tähetarkadeks on muidugi meie tänapäevased teadlased. Mis juhtus teadusnõukoguga? Miks lahendatakse energiakriisiga seotud valikuid mitte inimeste, vaid rajatiste kasuks?

Eestlaste rahvaarv liigub ilma muutusteta kestliku kahanemise spiraalis ning perede toetamiseks teeme me liiga vähe, peretoetused teatavasti indekseeritud ei ole. Kõige raskem on tänane olukord neile, kes järelkasvu kasvatamise rõõmsat koormat vedades palju suuremaid kulusid kannavad. Ka pärast energiakriisist tulenevat hinnatõusu tagavad just lastega pered eestlaste järelkasvu ja Eesti kestmise.