Tarandi sõnul on SA Kultuurileht, mille alla kuulub 15 väljaannet, seatud olukorda, kus riigipoolne tegevustoetus ei käi enam kaasas üldise hinnatõusuga. Sirbi pikaaegne peatoimetaja toonitas, et kultuuriajakirjanduse toetuse osakaal riigieelarvest on aastakümnetega pidevalt vähenenud ning selle raha eest ei ole praeguses mahus ja kvaliteedis jätkamine enam võimalik.

"Siin on kolm lahendusvõimalust. Esimene on riigieelarvelise toetuse suurendamine. Teine variant on see, et finantseerija ehk riik ütleb ise, millest me loobume ja millise väljaande me kinni paneme," selgitas Tarand, lisades, et ootuste ja reaalse raha ebakõla aina suureneb.

Kolmanda teena näeb Tarand omatulu kasvatamist, mis tähendaks senise tasuta sisu piiramist.

"Kultuurilehes on ainuke viis omatulu teenida see, kui nende väljaannete tellimine ja lugemine muuta praegusest tasulisemaks, lootuses, et lugejad, kes on juba väga pikalt harjunud kõike tasuta saama, kohanevad – minu lootus on see ka," sõnas Tarand.

"Mitte et me ise oleks veebisisu tasuliseks muutmisest suures vaimustuses ja ma tean küll, et kultuuriringkondades on palju tähtsaid inimesi, kes ütlevad: "Ei, see peab kõik olema tasuta." Aga mina ei saa öelda oma töötajatele ja autoritele, et kuulge, et kuna kõik tahavad tasuta saada, siis teie peate tasuta tegema ka. Ühesõnaga, see on üks selline vistrik, mis jälle tuleb välja, kuna puudub mõistlik ja arusaadav kultuuripoliitika riigis ja eriti selle rahastamise poliitika," rääkis Tarand.

Tarand nentis, et kuigi kultuuriringkondades soovitakse sisu vaba kättesaadavust, on autoritasud ja honorarid ajale jalgu jäänud ning vajaksid pigem kahekordistamist, et tagada oma ala asjatundjatest kaasautorite õiglane tasustamine.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga, mille valitsus esmaspäeval avalikustas, pole Tarand veel tutvunud. Seal on SA Kultuurileht eelarveks märgitud 3,74 miljonit eurot (2026. aastal 3,67 miljonit eurot). See on ette nähtud palgakasvuks, selgus riigieelarve seletuskirjast.

"Riigieelarve on selline dokument, et sealt ei selgu kõik pisiasjad. Eelmisel nädalal serveeriti suure võidu ja heldekäelisusena, et kultuuriasutuste töötajate palgafondi suurendatakse 2,5 protsenti, siis see teeks umbes brutotasu tõusu keskelt läbi viiskümmend eurot bruto kuus, mis ei ole väga tõsine pakkumine," lausus Tarand.

Kultuuriministeerium kaalub lahendusi pikalt

Tarandi sõnul on probleem laiem ning puudutab kogu kultuurisektorit, kus riigi tasandil puudub selge rahastamispoliitika. Samal ajal kui trüki-, posti- ja levikulud ning üldine elukallidus tõusevad, on ministeeriumi reageeringud jäänud venivate analüüside taha.

"Kui pärast viimaseid valimisi valitsus moodustati ja kultuuriminister ametisse astus, siis oli neil seal valitsuse programmis ka kirjas, et nad lahendavad selle eraraha kaasamise küsimuse kultuuriellu, et kuidas seda saaks paremini, ja kaaluvad, et kas see võiks toimuda mingisuguste maksumuudatuste või mingisugusel muul teel. Aga oleme täpselt samas kohapeal, kus kolm ja pool aastat tagasi, sellega, et mingisuguseid murranguid, läbimurdeid eraraha kaasamisele ei ole toimunud, mingeid reegleid ei ole muudetud," lausus Tarand.

"Meil on vaja igal nädalal leht välja anda ja selleks kulub raha, aga nende aeg, kes analüüsivad, voolab natuke teistsuguses tempos," kritiseeris Tarand aeglast otsustusprotsessi.

Tarand kultuuriajakirjanduse rahastusele positiivset prognoosi ei anna, kuigi probleemist on kultuuritegijad rääkinud tüdimuseni palju.

"Paarkümmend aastat on oldud sellel allakäigu kursil rahalises mõttes. Erakondadel on võimalus näidata seda vähetähtsana ja valijate suured hulgad jooksevad selle järgi, mis on erakondadele tähtis. Eks senikaua kuni me oma pommieelarvet tambime maksta, senikaua see nii jääb. Praegu ei paista küll kuskilt, et keegi vaidlustaks viit protsenti või kelle jaoks juba seitset protsenti kaitsekulutustele eelarvest, ja seda hurraad, millega me kõik patriootiliselt langeme oma isamaa helge tuleviku nimel," sõnas Tarand.

Erinevalt arstidest-õdedest ei ole kultuuritöötajatel märkimisväärset edu loota ka streikides, leidis Tarand.

"Sellega, kui mõni etendus või kontsert jääb ära, nöögitakse neid inimesi, kes on Eesti kultuuri professionaalses kunstielus toimuv tähtis ja kes on selle toetajad ja tarbijad. Aga mitte seda ülejäänud massi, kellel on ükskõik ja keda peaks mõjutama," sõnas Tarand.

Sihtasutus Kultuurileht annab välja kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.