Raadio 2 saate ajakirjaniku Hindrek Riikoja hinnangul on teadusnõukoja juhi Irja Lutsari väljavahetamine vahetult enne pühi jabur. Riikoja tõstatas küsimuse, kas peaminister Kaja Kallas on teinud midagi selleks, et tema läbisaamine teadusnõukojaga oleks parem olnud.

"See, et peaministril ja osadel praegustel valitsuse liikmetel ei olnud teadusnõukojaga kõige paremat läbisaamist, oli meil teada. See, et teadusnõukoja ülesanded olid väga ujuvad, oli meil ka tegelikult väga hästi teada. Muidugi, sellistel puhkudel alati tahaks ja peaks küsima, kas tehti midagi Kaja Kallase poolt selle jaoks, et asjad läheksid paremaks. Kas üritati lõppenud aasta jooksul kuidagi olemasoleva teadusnõukojaga nende ülesandeid täpsustada, täpsustada seda, kes räägib, kes mille eest vastutab?" rääkis ta.

"Sellele etteheitele, et sõnumeid oli tohutult palju ja sõnumid muutusid kohati väga segaseks, on väga keeruline vastu vaielda. Tavaliselt see rütm oli ju selline, et kogunes teadusnõukoda esmaspäeval, teisipäeval valitsusele tehti mingisugused ettepanekud, aga sealt hakkasid need sõnumid juba n-ö oma elu elama, samal ajal kui valitsus otsuseid langetas ikkagi neljapäevasel koosolekul. Aga kõige tobedam või kõige tobedam või jaburam on selle juures ikkagi see, et kõik see jäeti hilja peale," lisas ajakirjanik.

Riikoja hinnangul on professor Toivo Maimets teadusnõukoja juhi kohale sobiv inimene, kuid uue koosseisu määramine on jäänud hilja peale. "Tänasel hetkel, kui valitsusel oleks vaja praegu n-ö selget teadmist ja nõuannet, seda kellegi käest saada ei oleks," lisas ta.

"Ja eks pisut pentsikult kõlab ka Kaja Kallase seletus, mida on tunnistanud ka Maimets ise, et teadusnõukoja ülesanne edaspidi ei ole mitte nii väga jooksvalt asju monitoorida ja valitsusele nõu anda, vaid hakata lahendama valitsuse antud ülesandeid. Kui valitsus tahab teada ühte, teist või kolmandat, siis ülesanne antakse teadusnõukojale ja siis mingi aja pärast ta annab oma tulemused. Samas kui lihtne, terve mõistus ütleb, et olukorras, kus meil ikkagi suhteliselt kiiresti viiruse tüved vahetuvad, suhteliselt kiiresti ja väga tihti tuleb uut infot selle kohta, kuidas töötavad vaktsiinid, kuidas olemasolevad erinevad tüved toimivad, millised on trendid, siis sellises olukorras jooksvalt teaduslikku infot valitsusel ei olegi või?" arutles Riikoja.

Tema kaassaatejuhi Indrek Lepiku hinnangul ei ole siiani olnud kellelgi täpset ettekujutust, kellele ja kuidas teadusnõukoda allub.

"Hakkasin esimesena mõtlema hoopis selle nurga alt, et kui tõenäoline on ikkagi see, et ka sel aastal me näeme, et peaasjalikult annab vähemalt ajakirjanduses mõtteid ja seisukohti nende teemade kohta jätkuvalt Irja Lutsar. Ta on ennast sellise esindusfiguurina niimoodi sisse töötanud. Iseasi, kas ta nüüd ise tunneb, et tal ei ole enam kohta otseselt sellist tugevat seisukohta võtta. Aga ma arvan, et see mõnes mõttes peegeldabki seda, missugust rolli teadusnõukoda hakkas avalikkuse jaoks mängima. Kellelgi täpselt ei olnud ettekujutust, kellele ja kuidas teadusnõukoda allub," rääkis ta.

"Selles kontekstis on ka ju Kaja Kallase sammud üsna arusaadavad, et siin sellise n-ö poliitklatši mõttes ikkagi teadusnõukoda mõneski mõttes peeti selliseks Keskerakonna n-ö käepikenduseks selles valitsuses ja valitsuskommunikatsioonis. Selles mõttes Kaja Kallase sammud on ka selle loogika järgi arusaadavad," lisas Lepik.

"Kui mõtleme valitsuse laiema kommunikatsiooni peale, siis minu meelest on üsna normaalne, et valitsuse seisukohti ja suuniseid kommunikeerib ikkagi valitsus eesotsas peaministriga. See, mis viimasel kahel aastal on toimunud, et keegi ei saa lõpuni aru, keda teadusnõukoda oma seisukohtadega esindab ja milline kaal on Irja Lutsari arvamusel mingis arvamusartiklis või intervjuus, selle - parema sõna puudumisel - käsuahela paikapanemisest on ikkagi kasu ka," rääkis Lepik.

Vikerraadio saate "Samost ja Aaspõllu" ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu leidsid, et teadusnõukoja juhi Irja Lutsari väljavahetamise ajastus on jabur.

"Mitte, et tahaks öelda, et teadusnõukoja liikmete väljavahetamine oleks olemuslikult väga vale poliitiline valik, aga selle teadusnõukoja väljavahetamise viis, praktiline sammude rida, mida peaminister tegi, on pigem asi, mis on Kaja Kallase valitsusele erakordselt iseloomulik," kommenteeris Samost.

"Kui sa vaatad seda ajastust ja lahendust, kuidas avalikkust teavitati ja kuidas teavitati ka teadusnõukoda ennast sellest, siis see näeb erakordselt käpardlik välja. Ma saan suurepäraselt aru, mille pärast peaministril võis tekkida tunne, et selleks, et vähendada ühiskonnas levivat erinevate sõnumite kakofooniat, võiks justkui valitsus ja teadusnõukoda rääkida samal häälel või sarnaste sõnumitega. Meil on olnud ju olukordi, kus teadusnõukoda ütleb valitsusele justkui, mida tegema peaks ja siis valitsus on mitte väga heas olukorras, kus neil on valida, kas teevad seda, mida teadusnõukoda ütleb, või hakata selgitama ühiskonnale, miks nad teadusnõukoja soovitusi ei kuula. Ma saan sellest motivatsioonist aru, koroonaolukorras on oluline justkui sõnumite selgus ja muu selline, aga miks seda niiviisi teha on vaja," arutles Aaspõllu.

Aaspõllu rääkis, et ajakirjanikuna hindas ta, kuidas eelmine teadusnõukoda oli ajakirjandusega väga avatud ja andis sisulisi vastuseid.

"Irja Lutsar ja teised liikmed rääkisid kõikidest asenditest, olid valmis kaamera ette tulema, valmis kommentaare andma asjade kohta, mille koha neil oli kujundatud arvamus. Ajakirjanikuna tunnen, et jään natuke vaesemaks, kui meil teadusnõukoja uus koosseis hakkab teistmoodi lähenema kogu asjale. Ka kodanikuna mulle mõnes mõttes meeldib, kui meil teadlased annavad oma vaate ja siis poliitikud põhjendavad, miks ei saa asju teha nii nagu teadlased sooviksid. /.../ Ma saan aru, et praegu on plaanis jätta debatt valitsuse istungile või debatti pigem mitte pidada," rääkis ta.

Samosti hinnangul on mõistetav valitsuse soov uuendada teadusnõukoda. "Mitte niivõrd sõnumite kakofoonia pärast, mida mu meelest väga ei olnudki, kuivõrd ma saan aru osadest valitsuse liikmetest ja võib-olla ka peaministrist, kui nad leidsid et mõni teadusnõukoja liige mitte niivõrd ei esita oma ekspertarvamust, vaid teeb poliitikat. Seda seal oli. Ma ei pea Irja Lutsarit silmas ja virolooge. Oli eelkõige PERH-i ülemarst Peep Talving, kes korduvalt ainsa lahendusena kõikidele küsimustele nägi seda, et kõik tuleb kinni panna," rääkis Samost.