Kanada on maailmas suuruselt neljas naftatootja ja viies maagaasitootja, kuid umbes 90 protsenti tema naftaekspordist ja peaaegu kogu maagaasiekspordist läheb USA-sse. 

Liigne sõltuvus USA-st piirab Kanada mõju globaalsel energiaturul ning Ottawa üritab nüüd oma energiaeksporti mitmekesistada. Samal ajal kavatseb USA importida rohkem Venezuela naftat, mis konkureerib Kanada toornaftaga.

Iraani konflikt mõjutab aga Lähis-Ida naftatarneid ning Aasia rafineerimistehased otsivad uusi toornafta allikaid. Trumpi administratsiooniga kaubandussõda pidav Kanada vaatab seetõttu üha enam Aasia ja Euroopa turgude poole.

Kanada peab nüüd aga välja arendama energiataristu, mis võimaldaks tal oma energiaressursse maailmaturule eksportida.

"Varem olid infrastruktuuri ja ressursside arendamine regulatiivse ja lubade väljastamisega seotud ebakindluse tõttu sisuliselt seiskunud. Tänapäeval liiguvad mõlemad tegurid vastupidises suunas," ütles finantsfirma RBC Capital Markets.

Peaminister Mark Carney soovib nüüd kiirendada suurte energiataristuprojektide lubade saamist. "Me vallandame oma täieliku potentsiaali energiasuurvõimuna," ütles Carney selle kuu alguses toimunud Kanada investeerimiskonverentsil. 

Valitsus soovib lubade väljastamise protsessi lihtsustada. Eesmärk on lühendada projektide keskkonna- ja regulatiivse läbivaatamise aega seniselt 2–3 aastalt umbes ühe aastani. Lisaks pakub valitsus energiasektorile ka maksusoodustusi. See peaks elavdama investeeringuid ning vähendama Kanada sõltuvust USA-st.

Kui kavandatud naftatorustikud valmis ehitatakse, võiks Kanada jõuda 2034. aastaks umbes 6,8 miljoni barreli suuruse päevase ekspordivõimekuseni, millest umbes 30 protsenti oleks seotud lääneranniku kaudu toimuvate ekspordivõimalustega. LNG-projektid võiksid viia selleni, et 2030. aastate keskpaigaks suunataks kuni 55 protsenti Kanada maagaasiekspordist USA-välistesse riikidesse.

Suur takistus on aga tootjate ebakindlus. Projektid nõuavad väga suuri investeeringuid ning Kanada valitsus seob ühe olulise toruprojekti heakskiidu muu hulgas süsinikdioksiidi kogumise projekti rahastamisega.

"Vaatamata kõrgetele naftahindadele ei ole Kanada naftatootjad laienemise projektidega edasi liikunud. Kuni nad ei tea, millises raamistikus nad peavad tegutsema, ei saa nad teha otsuseid miljardite dollarite suuruste projektide kohta," ütles Kanada nafta- ja gaasituru analüütik Mike Dunn. 

Ajaleht The Wall Street Journal hindab veel, et pikemas perspektiivis võib Kanada tähtsus globaalsel energiaturul siiski suureneda. USA kildanafta tootmine peaks jõudma järgmise kümnendi alguses haripunkti. Kanada puuraukude arendamisega kaasnevad küll suured esialgsed kulud, kuid tootmine püsiks stabiilsena veel aastakümneid.