"Samost ja Aaspõllu": kas oleks mõistlik hakata piiranguid leevendama?

Foto: Priit Mürk/ERR

ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu arutasid Vikerraadio saates "Samost ja Aaspõllu" uue teadusnõukoja ja koroonaolukorra üle ning leidsid, et kui haiglaravi võimekus seda lubab, võiks hakata mõtlema piirangute leevendamise üle.

Sel nädalal selgus valitsust koroonaküsimustes nõustava teadusnõukoja uus koosseis. Oma plaanide tutvustamiseks mõeldud videokohtumisel ajakirjanikega osales ka Huko Aaspõllu, kes tõdes, et uus teadusnõukoda oma väljaütlemistes ülimalt ettevaatlik.

"Poliitiliste otsuste osas olid nad väga ettevaatlikud. Aga mis mulje veel sellest kohtumisest jäi, oli see, et kui inimesed on vaadanud omikroni tüve levikut Eestis, siis haiglakoormus on meil jäänud stabiilseks. Ja haiglates on peamised patsiendid delta tüvega, esmaste andmete järgi ei olnud omikroni tüvega inimesi haiglates peaaegu, et üldse," rääkis Aaspõllu.

Sealjuures tõi Aaspõllu välja, et Eestis on olnud mitmeid päevi, kus nakatumine on olnud 1500 juures.

"Teadusnõukoda oli mõõdukalt optimistlik, mis puudutas seda omikroni tüve levikut. Kui tuleb välja, et omikroni tüvi küll nakatab inimesi, aga nad päevad selle läbi mõnepäevase raskema nohuna, ilma, et neil oleks vajadus haiglaravi järele," ütles Aaspõllu.

"Kogu selles valguses on õigustatud küsimus, kas sõltumata nakatumise kasvust oleks mõistlik piiranguid leevendada, kui haiglates koormus nii kõrge ei ole," küsis Aaspõllu.

Aaspõllu sõnul teadusnõukoda siiski veel piiranguid leevendada ei soovi. Teadusnõukoja liikmete hinnangul võiks piirangute leevendamisele mõelda siis, kui nakatunute arv haiglates langeks alla 100. Pühapäevase seisuga oli haiglates 235 koroonaga patsienti.

Anvar Samost küsis, kas 100 inimest mitte liiga madal lävend ei ole, kuna tavapäraselt ongi viiruste perioodil umbes 100 inimest haiglates. "See on praktiliselt täiesti normaalne olukord, kus ei tohiks olla enam inimestel vahetegemist nende vaktsineerimisstaatuse järgi ega ka mingil muul moel," lausus ta.

Aaspõllu tõdes, et kui aga haigestumine omikroniga läheb siiski massiliseks, võib massi pealt vajada haiglaravi piisavalt palju inimesi, mis haiglaravi võimekuse siiski surve alla paneb.

Aaspõllu sõnul oli ettevaatlikul positsioonil ka teadusnõukoja värske juht Toivo Maimets, kes hoidus konkreetsete soovituste andmisest.

Anvar Samost tõi välja, et ühe soovituse Maimets siiski tegi, kui ta andis intervjuu Delfile. "See oli soovitus, et kaitsemaski võiks kanda solidaarsusest. See oli kindlasti libastumine ja kõige parem algus see uuele teadusnõukoja esimehele ei ole," lausus Samost.

"Solidaarsus on definitsiooni kohaselt asi, mis on vabatahtlik. Aga meil ei ole vabatahtlik maski kandmine," märkis Samost.

Aaspõllu ütles, et maskid ikkagi natuke ka töötavad. "Alustades sellest, kui inimesel on maskiga kuskil kaubanduskeskuses ebamugav olla, siis ta teeb seda vähem ja siis on võimalust ka nakatumiseks vähem."

"Praegu selle omikroni vaates mulle tundub küll, et võib-olla käib see laine korra ühiskonnast üle ja siis läheb asi rahulikumaks," ütles Aaspõllu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: