Kriitika kohta, et valitsuse loodud energiahüvitiste süsteem on bürokraatlik ja keeruline, sõnas Kallas, et riigil pole kõiki andmeid süsteemi lihtsustamiseks. "Elektritootjad on erasektor ja riigil puuduvad andmed, kes kui palju elektrit tarbib, kas neil on fikseeritud hinnad, mis hinnad neil on, kellel on probleem. Meil on rahvastikuregister, kus on kirjas, kes kellega elab, aga 20 protsenti nendest elukohtadest on ebatäpsed. Ka ei ütle see, kes moodustavad leibkonna – seda peavad inimesed ise teada andma. Meil ei ole andmebaasi, kus oleks kõigist kohtadest energiaandmed," kirjeldas peaminister.

"Kui me külvame seda toetust ka neile, kellele seda ei ole vaja, siis saame vähem anda neile, kes seda vajavad," rääkis Kallas. Samuti märkis peaminister, et elekter on kaup nagu iga teine ja selle eest tuleb tasu maksta ning lõpuni kõike inimestele kinni maksta ei saa.

Vastuseks Helle-Moonika Helme (EKRE) küsimusele Eesti Energia elektritootmise ja hinnakujundamise kohta ütles Kallas, et varem on Eesti tarbijad saanud elektribörsilt ligikaudu 40 protsenti odavamalt kui Kesk-Euroopas. "Kui vaatame võrdluses teiste riikidega, siis meil on maksude osakaal elektrihinnast tunduvalt madalam kui meie naabritel. Näiteks Eurostati andmetel Eesti maksude osakaal oli elektrihinnas 1,5 korda väiksem kui Norras, umbes kaks korda väiksem kui Rootsis ja umbes 1,6 korda madalam kui Soomes," rääkis ta.

Peaminister ütles, et energiakriis puudutab paljusid riike ka väljaspool Euroopa Liitu. "See ei ole lähtunud ühestki otsusest, mida Eesti riik või valitsus on teinud. Me üritame aidata inimestel nende hindadega toime tulla," sõnas ta.

Pikaajalises plaanis on peaministri sõnul vaja rajada taastuvenergia võimsusi ja seni plaanis olnud tootmisvõimsuste turule toomist kiirendada. "Muidugi pikaajaliselt peame vaatama, kuidas seda hinda alla tuua. Otsused on pikalt seisnud ja tootmisvõimsusi pole turule juurde tulnud, aga nüüd peab need otsused tegema, et tulevatel aastatel seda probleemi lahendada," sõnas ta.

Helmen Kütt (SDE) küsis peaministrilt eakate toetamise kohta energiakulude hüvitamisel ja sellega kaasnevaid riske ning uuris ka, miks ei tooda plaanitud pensioni baasosa tõusu ja tulumaksuvabastuse tõusu varasemaks.

Kallase sõnul tuleb meeles pidada, et samal ajal on toimumas ka tervisekriis, mis on oht eakatele, ja eakatele on taotluse esitamiseks vaja pakkuda tuge, näiteks omavalitsustes telefoni teel küsimustele vastates.

Samuti märkis Kallas, et kõikidel leibkondadel ja seejuures ka pensionäridel ei ole toetust vaja ning üle 200 000 leibkonna elektriarve jääb alla 50 euro.

"Ega kõik pensionärid ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tegelikult tähendaks seda, et seda toetust saab keegi teine vähem, kui seda teha automaatselt," sõnas Kallas.

Tulumaksuvaba miinimumi reformi tõttu jäädakse toetusest ilma

Isamaalane Heiki Hepner küsis peaministrilt samuti energiahindade hüvitamise meetme kohta, mis on inimeste jaoks koormav ning kuidas peaksid käituma hätta jäänud töötavad pensionärid, õpetajad või noored pered, kes jäävad napilt oma tuludega üle toetuse piiri.

Kallase sõnul on just Isamaa veetud tulumaksuvaba miinimumi reform põhjuseks, miks mõned inimesed vabastusest ilma jäävad.

"Kui te niimoodi esinete, siis ma olen kindel, et te olete nõus, et need küürud peaks ära kaotama ja kõigile võiks kehtida ühtne tulumaksuvaba miinimum. Kui teie need astmed kehtestasite, siis te just ütlesite, et ei, mingit sellist skeemitamist olema ei saa, et inimesed hakkaksid oma sissetulekuid varjama. Nüüd te kasutate neid argumente justkui vastupidi, öeldes, et selle toetuse saamisel seda inimesed hakkavad tegema. Kui nad ei hakanud tegema seda siis, kui tegelikult võit oleks tunduvalt suurem, kui tulumaksusüsteem ära rikuti, siis mina ei arva inimestest nii halvasti, et nad hakkaksid seda tegema praegu," sõnas Kallas.

Võimalikku tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kulude kompenseerimiseks Kallase sõnul valitsus neljapäeval ei aruta.

"Ma olen nõus sellega, et kui juba läheb kõikide inimeste aitamiseks, siis kõige lihtsamini saaks aidata sedasi, et inimestele jääks rohkem raha kätte, siis tulumaksuvaba miinimum oleks võrdselt kõigile ja inimesed saaks ise vaadata, mida selle rahaga teha," rääkis Kallas.

"Et täna seda reformida, selleks me oleme kindlasti valmis, aga see astmeline põhimõte, mis täna on sinna sisse kirjutatud, meie arvates peaks alles jääma," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Kallase sõnul arutab valitsus neljapäeval energeetika olukorda, mis puudutab energiaturgu, tootmisvõimsusi ja ühendusi, kuid mitte toetusmeetmeid.

Kallas: Keskerakonna ettepanekud pole sihitatud

Keskerakond tuli teisipäeval välja uue toetuste paketiga, et kompenseerida kõrgeid energiahindu nii kodutarbijatele kui ka juriidilistele isikutele. Näiteks pakutakse neis ettevõtetele elektri võrgutasu täielikku kompenseerimist ning eratarbijatele ja ettevõtjatele gaasiarvete 50-protsendilist ja eratarbijatele elektriarvete 50 protsendilist kompenseerimist.

"Selleks on vaja lisaeelarvet ja kuu summa, mis ta maksma läheb, on natuke üle 50 miljoni, nii et kolme kuu peale on see suurusjärgus 165 - 170 miljonit," selgitas Ratas.

Kallas ütles, et mida rohkem antakse raha kõigile, seda vähem saab aidata neid, kes on päriselt hädas. Tema sõnul on tähtis, et toetusi antaks kindla sihitatusega.

"Neis seda sihitatust ei ole. Kui me vaatame Eesti Energia kodutarbijate lepinguid, siis enamus inimesi - üle 237 000 tarbimiskoha - sai arve alla 50 euro. See on 60 protsenti kõikidest kodutarbijatest. Kahel kolmandikul Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga lepingud," rääkis peaminister.

Tema sõnul tuleks esmalt vaadata, kuidas rakenduvad eelmise aasta lõpus vastu võetud toetusmeetmed. Täiendada või muuta tuleks neid tema sõnul siis, kui selgub, et praegu kehtivad meetmed pole piisavad.